chattha sanghayana cdbuddhism.lib.ntu.edu.tw/bdlm/sutra/pali/anguttara/... · 2006. 8. 30. ·...

39
Dukanip±tap±¼i : 1 - 198 Namo tassa bhagavato arahato samm±sambuddhassa Aªguttaranik±yo Dukanip±tap±¼i 1. Paµhamapaºº±saka½ 1. Kammakaraºavaggo 1. Vajjasutta½ 1. Eva½ (1.0049) me suta½– eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jeta- vane an±thapiº¹ikassa ±r±me. Tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi– “bhikkhavo”- ti. “Bhadante”ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. Bhagav± etadavoca– “Dvem±ni, bhikkhave, vajj±ni. Katam±ni dve? Diµµhadhammikañca vajja½ sampar±yikañca vajja½. Katamañca, bhikkhave, diµµhadhammika½ vajja½? Idha, bhikkhave, ekacco passati cora½ ±guc±ri½ r±j±no gahetv± vividh± kammak±raº± k±rente; kas±hipi t±¼ente, vettehipi t±¼ente, addhadaº¹akehipi t±¼ente, hatthampi chindante, p±dampi chindante, hatthap±dampi chindante, kaººampi chindante, n±sampi chindante, kaººan±sampi chindante, bilaªgath±likampi karonte, saªkhamuº¹ikampi karonte, r±humukhampi karonte, jotim±likampi karonte, hatthapajjotikampi karonte, erakavattikampi karonte, c²rakav±sikampi karonte, eºeyyakampi karonte, ba¼isama½sikampi karonte, kah±paºikampi karonte, kh±r±patacchikampi (1.0050) karonte, palighaparivattikampi karonte, pal±lap²µhakampi karonte, tattenapi telena osiñcante, sunakhehipi kh±d±pente, j²vantampi s³le utt±sente, asin±pi s²sa½ chindante. “Tassa eva½ hoti– ‘yath±r³p±na½ kho p±pak±na½ kamm±na½ hetu cora½ ±gu- c±ri½ r±j±no gahetv± vividh± kammak±raº± k±renti; kas±hipi t±¼enti, vettehipi t±¼enti, addhadaº¹akehipi t±¼enti, hatthampi chindanti, p±dampi chindanti, hattha- p±dampi chindanti, kaººampi chindanti, n±sampi chindanti, kaººan±sampi chindanti, bilaªgath±likampi karonti, saªkhamuº¹ikampi karonti, r±humukhampi karonti, jotim±likampi karonti, hatthapajjotikampi karonti, erakavattikampi karonti, c²rakav±sikampi karonti, eºeyyakampi karonti, ba¼isama½sikampi karonti, kah±pa- ºikampi karonti, kh±r±patacchikampi karonti, palighaparivattikampi karonti, pal±la-

Upload: others

Post on 02-Feb-2021

8 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

  • Dukanip±tap±¼i : 1 - 198 Namo tassa bhagavato arahato samm±sambuddhassa Aªguttaranik±yo Dukanip±tap±¼i 1. Paµhamapaºº±saka½ 1. Kammakaraºavaggo 1. Vajjasutta½ 1. Eva½ (1.0049) me suta½– eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jeta-vane an±thapiº¹ikassa ±r±me. Tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi– “bhikkhavo”-ti. “Bhadante”ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. Bhagav± etadavoca– “Dvem±ni, bhikkhave, vajj±ni. Katam±ni dve? Diµµhadhammikañca vajja½sampar±yikañca vajja½. Katamañca, bhikkhave, diµµhadhammika½ vajja½? Idha,bhikkhave, ekacco passati cora½ ±guc±ri½ r±j±no gahetv± vividh± kammak±raº±‚ k±rente; kas±hipi t±¼ente, vettehipi t±¼ente, addhadaº¹akehipi t±¼ente,hatthampi chindante, p±dampi chindante, hatthap±dampi chindante, kaººampichindante, n±sampi chindante, kaººan±sampi chindante, bilaªgath±likampikaronte, saªkhamuº¹ikampi karonte, r±humukhampi karonte, jotim±likampikaronte, hatthapajjotikampi karonte, erakavattikampi karonte, c²rakav±sikampikaronte, eºeyyakampi karonte, ba¼isama½sikampi karonte, kah±paºikampikaronte, kh±r±patacchikampi (1.0050) ‚ karonte, palighaparivattikampi karonte,pal±lap²µhakampi ‚ karonte, tattenapi telena osiñcante, sunakhehipi kh±d±pente,j²vantampi s³le utt±sente, asin±pi s²sa½ chindante. “Tassa eva½ hoti– ‘yath±r³p±na½ kho p±pak±na½ kamm±na½ hetu cora½ ±gu-c±ri½ r±j±no gahetv± vividh± kammak±raº± k±renti; kas±hipi t±¼enti, vettehipit±¼enti, addhadaº¹akehipi t±¼enti, hatthampi chindanti, p±dampi chindanti, hattha-p±dampi chindanti, kaººampi chindanti, n±sampi chindanti, kaººan±sampichindanti, bilaªgath±likampi karonti, saªkhamuº¹ikampi karonti, r±humukhampikaronti, jotim±likampi karonti, hatthapajjotikampi karonti, erakavattikampi karonti,c²rakav±sikampi karonti, eºeyyakampi karonti, ba¼isama½sikampi karonti, kah±pa-ºikampi karonti, kh±r±patacchikampi karonti, palighaparivattikampi karonti, pal±la-

  • p²µhakampi karonti, tattenapi telena osiñcanti, sunakhehipi kh±d±penti, j²vantampis³le utt±senti, asin±pi s²sa½ chindanti. Ahañceva ‚ kho pana evar³pa½ p±pa-kamma½ kareyya½, mampi r±j±no gahetv± evar³p± vividh± kammak±raº±k±reyyu½; kas±hipi t±¼eyyu½ …pe… asin±pi s²sa½ chindeyyun’ti. So diµµhadha-mmikassa vajjassa bh²to na paresa½ p±bhata½ vilumpanto carati. Ida½ vuccati,bhikkhave, diµµhadhammika½ vajja½. “Katamañca, bhikkhave, sampar±yika½ vajja½? Idha, bhikkhave, ekacco itipaµisañcikkhati– ‘k±yaduccaritassa kho pana p±pako dukkho vip±ko abhisampa-r±ya½, vac²duccaritassa p±pako dukkho vip±ko abhisampar±ya½, manoduccari-tassa p±pako dukkho vip±ko abhisampar±ya½. Ahañceva kho pana k±yenaduccarita½ careyya½, v±c±ya duccarita½ careyya½, manas± duccarita½careyya½. Kiñca ta½ y±ha½ na k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½vinip±ta½ niraya½ upapajjeyyan’ti. So sampar±yikassa vajjassa bh²to k±yaducca-rita½ pah±ya k±yasucarita½ bh±veti, vac²duccarita½ pah±ya vac²sucarita½bh±veti, manoduccarita½ pah±ya manosucarita½ bh±veti, suddha½ att±na½ pari-harati. Ida½ vuccati, bhikkhave, sampar±yika½ vajja½. “Im±ni kho, bhikkhave, dvevajj±ni. Tasm±tiha, bhikkhave, eva½ sikkhitabba½– ‘diµµhadhammikassa vajjassabh±yiss±ma, sampar±yikassa vajjassa bh±yiss±ma, vajjabh²runo bhaviss±ma (1.005vajjabhayadass±vino’ti. Evañhi vo, bhikkhave, sikkhitabba½. Vajjabh²runo,bhikkhave, vajjabhayadass±vino eta½ p±µikaªkha½ ya½ parimuccissati sabbava-jjeh²”ti. Paµhama½. 2. Padh±nasutta½ 2. “Dvem±ni, bhikkhave, padh±n±ni durabhisambhav±ni lokasmi½. Katam±nidve? Yañca gih²na½ ag±ra½ ajjh±vasata½ c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napacca-yabhesajjaparikkh±r±nuppad±nattha½ padh±na½, yañca ag±rasm± anag±riya½pabbajit±na½ sabb³padhipaµinissaggattha½ padh±na½. Im±ni kho, bhikkhave,dve padh±n±ni durabhisambhav±ni lokasmi½. “Etadagga½, bhikkhave, imesa½ dvinna½ padh±n±na½ yadida½ sabb³padhi-paµinissaggattha½ padh±na½. Tasm±tiha, bhikkhave, eva½ sikkhitabba½– ‘sabb³-padhipaµinissaggattha½ padh±na½ padahiss±m±’ti. Evañhi vo, bhikkhave, sikkhi-tabban”ti. Dutiya½. 3. Tapan²yasutta½ 3. “Dveme, bhikkhave, dhamm± tapan²y±. Katame dve? Idha, bhikkhave, eka-ccassa k±yaduccarita½ kata½ hoti, akata½ hoti k±yasucarita½; vac²duccarita½kata½ hoti; akata½ hoti vac²sucarita½; manoduccarita½ kata½ hoti, akata½ hotimanosucarita½. So ‘k±yaduccarita½ me katan’ti tappati, ‘akata½ me k±yasucarita-n’ti tappati; ‘vac²duccarita½ me katan’ti tappati, ‘akata½ me vac²sucaritan’titappati; ‘manoduccarita½ me katan’ti tappati, ‘akata½ me manosucaritan’ti

  • tappati. Ime kho, bhikkhave, dve dhamm± tapan²y±”ti. Tatiya½. 4. Atapan²yasutta½ 4. “Dveme, bhikkhave, dhamm± atapan²y±. Katame dve? Idha, bhikkhave, eka-ccassa k±yasucarita½ kata½ hoti, akata½ hoti k±yaduccarita½; vac²sucarita½kata½ hoti, akata½ hoti vac²duccarita½; manosucarita½ kata½ hoti, akata½ hotimanoduccarita½. So ‘k±yasucarita½ me katan’ti na tappati, ‘akata½ me k±yadu-ccaritan’ti na tappati; ‘vac²sucarita½ me katan’ti na tappati, ‘akata½ me vac²ducca-ritan’ti na tappati; ‘manosucarita½ me katan’ti na tappati, ‘akata½ me manoducca-ritan’ti na tappati. Ime kho, bhikkhave, dve dhamm± atapan²y±”ti. Catuttha½. 5. Upaññ±tasutta½ 5. “Dvinn±ha½ (1.0052), bhikkhave, dhamm±na½ upaññ±si½– y± ca asantu-µµhit± kusalesu dhammesu, y± ca appaµiv±nit± padh±nasmi½. Appaµiv±n² sud±ha½,bhikkhave, padah±mi– ‘k±ma½ taco ca nh±ru ‚ ca aµµhi ca avasissatu, sar²re upa-sussatu ma½salohita½, ya½ ta½ purisath±mena purisav²riyena purisaparakka-mena pattabba½ na ta½ ap±puºitv± v²riyassa saºµh±na½ bhavissat²’ti. Tassamayha½, bhikkhave, appam±d±dhigat± sambodhi, appam±d±dhigato anuttaroyogakkhemo. Tumhe cepi, bhikkhave, appaµiv±na½ padaheyy±tha– ‘k±ma½ tacoca nh±ru ca aµµhi ca avasissatu, sar²re upasussatu ma½salohita½, ya½ ta½ purisa-th±mena purisav²riyena purisaparakkamena pattabba½ na ta½ ap±puºitv± v²ri-yassa saºµh±na½ bhavissat²’ti, tumhepi, bhikkhave, nacirasseva– yassatth±yakulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti tadanuttara½– brahmaca-riyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viha-rissatha. Tasm±tiha, bhikkhave, eva½ sikkhitabba½– ‘appaµiv±na½ padahiss±ma.K±ma½ taco ca nh±ru ca aµµhi ca avasissatu, sar²re upasussatu ma½salohita½,ya½ ta½ purisath±mena purisav²riyena purisaparakkamena pattabba½ na ta½ap±puºitv± v²riyassa saºµh±na½ bhavissat²’ti. Evañhi vo, bhikkhave, sikkhitabban”-ti. Pañcama½. 6. Sa½yojanasutta½ 6. “Dveme, bhikkhave, dhamm±. Katame dve? Y± ca sa½yojaniyesudhammesu ass±d±nupassit±, y± ca sa½yojaniyesu dhammesu nibbid±nupassit±.Sa½yojaniyesu, bhikkhave, dhammesu ass±d±nupass² viharanto r±ga½ na paja-hati, dosa½ na pajahati, moha½ na pajahati. R±ga½ appah±ya, dosa½ appah±ya,moha½ appah±ya na parimuccati j±tiy± jar±ya maraºena sokehi paridevehidukkhehi domanassehi up±y±sehi. Na parimuccati dukkhasm±ti vad±mi. “Sa½yojaniyesu, bhikkhave, dhammesu nibbid±nupass² viharanto r±ga½ paja-hati, dosa½ pajahati, moha½ pajahati. R±ga½ pah±ya, dosa½ pah±ya, moha½ (1.00

  • pah±ya, parimuccati j±tiy± jar±ya maraºena sokehi paridevehi dukkhehi domana-ssehi up±y±sehi. Parimuccati dukkhasm±ti vad±mi. Ime kho, bhikkhave, dvedhamm±”ti. Chaµµha½. 7. Kaºhasutta½ 7. “Dveme, bhikkhave, dhamm± kaºh±. Katame dve? Ahirikañca anottappañca.Ime kho, bhikkhave, dve dhamm± kaºh±”ti. Sattama½. 8. Sukkasutta½ 8. “Dveme, bhikkhave, dhamm± sukk±. Katame dve? Hir² ‚ ca ottappañca. Imekho, bhikkhave, dve dhamm± sukk±”ti. Aµµhama½. 9. Cariyasutta½ 9. “Dveme, bhikkhave, dhamm± sukk± loka½ p±lenti. Katame dve? Hir² ca otta-ppañca. Ime kho, bhikkhave, dve sukk± dhamm± loka½ na p±leyyu½, nayidhapaññ±yetha m±t±ti v± m±tucch±ti v± m±tul±n²ti v± ±cariyabhariy±ti v± gar³na½d±r±ti v±. Sambheda½ loko agamissa, yath± aje¼ak± kukkuµas³kar± soºasiªg±l± ‚.Yasm± ca kho, bhikkhave, ime dve sukk± dhamm± loka½ p±lenti tasm± paññ±-yati ‚ m±t±ti v± m±tucch±ti v± m±tul±n²ti v± ±cariyabhariy±ti v± gar³na½ d±r±ti v±”-ti. Navama½. 10. Vass³pan±yikasutta½ 10. “Dvem±, bhikkhave, vass³pan±yik±. Katam± dve? Purimik± ca pacchimik±ca. Im± kho, bhikkhave, dve vass³pan±yik±”ti. Dasama½. Kammakaraºavaggo paµhamo. Tassudd±na½– Vajj± padh±n± dve tapan²y±, upaññ±tena pañcama½; sa½yojanañca kaºhañca, sukka½ cariy± vass³pan±yikena vaggo. 2. Adhikaraºavaggo 11. “Dvem±ni (1.0054), bhikkhave, bal±ni. Katam±ni dve? Paµisaªkh±nabalañcabh±van±balañca. Katamañca, bhikkhave, paµisaªkh±nabala½? Idha, bhikkhave,ekacco iti paµisañcikkhati– ‘k±yaduccaritassa kho p±pako vip±ko diµµhe cevadhamme abhisampar±yañca, vac²duccaritassa p±pako vip±ko diµµhe cevadhamme abhisampar±yañca, manoduccaritassa p±pako vip±ko diµµhe ceva

  • dhamme abhisampar±yañc±’ti. So iti paµisaªkh±ya k±yaduccarita½ pah±ya k±ya-sucarita½ bh±veti, vac²duccarita½ pah±ya vac²sucarita½ bh±veti, manoduccarita½pah±ya manosucarita½ bh±veti, suddha½ att±na½ pariharati. Ida½ vuccati,bhikkhave, paµisaªkh±nabala½.

  • “Katamañca, bhikkhave, bh±van±bala½. Tatra, bhikkhave, yamida½ ‚ bh±van±-bala½ sekh±nameta½ ‚ bala½. Sekhañhi so, bhikkhave, bala½ ±gamma r±ga½pajahati, dosa½ pajahati, moha½ pajahati. R±ga½ pah±ya, dosa½ pah±ya, moha½pah±ya ya½ akusala½ na ta½ karoti, ya½ p±pa½ na ta½ sevati. Ida½ vuccati,bhikkhave, bh±van±bala½. Im±ni kho, bhikkhave, dve bal±n²”ti. 12. “Dvem±ni, bhikkhave, bal±ni. Katam±ni dve? Paµisaªkh±nabalañca bh±va-n±balañca. Katamañca, bhikkhave, paµisaªkh±nabala½? Idha, bhikkhave, ekaccoiti paµisañcikkhati– ‘k±yaduccaritassa kho p±pako vip±ko diµµhe ceva dhammeabhisampar±yañca, vac²duccaritassa p±pako vip±ko diµµhe ceva dhamme abhisa-mpar±yañca, manoduccaritassa p±pako vip±ko diµµhe ceva dhamme abhisampar±-yañc±’ti. So iti paµisaªkh±ya k±yaduccarita½ pah±ya k±yasucarita½ bh±veti, vac²-duccarita½ pah±ya vac²sucarita½ bh±veti, manoduccarita½ pah±ya manosuca-rita½ bh±veti, suddha½ att±na½ pariharati. Ida½ vuccati, bhikkhave, paµisaªkh±-nabala½. “Katamañca, bhikkhave, bh±van±bala½? Idha, bhikkhave, bhikkhu satisambo-jjhaªga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vosaggapari-º±mi½, dhammavicayasambojjhaªga½ bh±veti… v²riyasambojjhaªga½ bh±veti…p²tisambojjhaªga½ bh±veti… passaddhisambojjhaªga½ bh±veti… sam±dhisa-mbojjhaªga½ bh±veti… upekkh±sambojjhaªga½ bh±veti vivekanissita½ vir±gani-ssita½ nirodhanissita½ vosaggapariº±mi½ (1.0055). Ida½ vuccati, bhikkhave,bh±van±bala½. Im±ni kho, bhikkhave, dve bal±n²”ti. 13. “Dvem±ni, bhikkhave, bal±ni. Katam±ni dve? Paµisaªkh±nabalañca bh±va-n±balañca. Katamañca, bhikkhave, paµisaªkh±nabala½? Idha, bhikkhave, ekaccoiti paµisañcikkhati– ‘k±yaduccaritassa kho p±pako vip±ko diµµhe ceva dhammeabhisampar±yañca, vac²duccaritassa kho p±pako vip±ko diµµhe ceva dhammeabhisampar±yañca, manoduccaritassa kho p±pako vip±ko diµµhe ceva dhammeabhisampar±yañc±’ti. So iti paµisaªkh±ya k±yaduccarita½ pah±ya k±yasucarita½bh±veti, vac²duccarita½ pah±ya vac²sucarita½ bh±veti, manoduccarita½ pah±yamanosucarita½ bh±veti, suddha½ att±na½ pariharati. Ida½ vuccati, bhikkhave,paµisaªkh±nabala½. “Katamañca, bhikkhave, bh±van±bala½? Idha, bhikkhave, bhikkhu viviccevak±mehi, vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. Vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. P²tiy± ca vir±g± upekkhako ca viharati satoca sampaj±no, sukhañca k±yena paµisa½vedeti, ya½ ta½ ariy± ±cikkhanti– ‘upe-kkhako satim± sukhavih±r²’ti tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. Sukhassa capah±n± dukkhassa ca pah±n± pubbeva somanassadomanass±na½ atthaªgam±adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja viha-rati. Ida½ vuccati, bhikkhave, bh±van±bala½. Im±ni kho, bhikkhave, dve bal±n²”ti. 14. “Dvem±, bhikkhave, tath±gatassa dhammadesan±. Katam± dve? Sa½khi-ttena ca vitth±rena ca. Im± kho, bhikkhave, dve tath±gatassa dhammadesan±”ti.

  • 15. “Yasmi½, bhikkhave, adhikaraºe ±panno ‚ ca bhikkhu codako ca bhikkhuna s±dhuka½ attan±va att±na½ paccavekkhati tasmeta½, bhikkhave, adhikaraºep±µikaªkha½ d²ghatt±ya kharatt±ya v±¼att±ya sa½vattissati, bhikkh³ (1.0056) cana ph±su½ ‚ viharissant²ti ‚. Yasmiñca kho, bhikkhave, adhikaraºe ±panno cabhikkhu codako ca bhikkhu s±dhuka½ attan±va att±na½ paccavekkhati tasmeta½,bhikkhave, adhikaraºe p±µikaªkha½ na d²ghatt±ya kharatt±ya v±¼att±ya sa½vatti-ssati, bhikkh³ ca ph±su½ viharissant²ti. “Kathañca, bhikkhave, ±panno bhikkhu s±dhuka½ attan±va att±na½ paccave-kkhati? Idha, bhikkhave, ±panno bhikkhu iti paµisañcikkhati– ‘aha½ kho akusala½±panno kañcideva ‚ desa½ k±yena. Ma½ so ‚ bhikkhu addasa akusala½ ±pajja-m±na½ kiñcideva desa½ k±yena. No ce aha½ akusala½ ±pajjeyya½ kiñcidevadesa½ k±yena, na ma½ so bhikkhu passeyya akusala½ ±pajjam±na½ kiñcidevadesa½ k±yena. Yasm± ca kho, aha½ akusala½ ±panno kiñcideva desa½ k±yena,tasm± ma½ so bhikkhu addasa akusala½ ±pajjam±na½ kiñcideva desa½ k±yena.Disv± ca pana ma½ so bhikkhu akusala½ ±pajjam±na½ kiñcideva desa½ k±yenaanattamano ahosi. Anattamano sam±no anattamanavacana½ ‚ ma½ so bhikkhuavaca. Anattamanavacan±ha½ ‚ tena bhikkhun± vutto sam±no anattamano ‚ahosi½. Anattamano sam±no paresa½ ±rocesi½. Iti mameva tattha accayo acca-gam± suªkad±yaka½va bhaº¹asminti. Eva½ kho, bhikkhave, ±panno bhikkhus±dhuka½ attan±va att±na½ paccavekkhati. “Kathañca, bhikkhave, codako bhikkhu s±dhuka½ attan±va att±na½ paccave-kkhati? Idha, bhikkhave, codako bhikkhu iti paµisañcikkhati– ‘aya½ kho bhikkhuakusala½ ±panno kiñcideva desa½ k±yena. Aha½ ima½ bhikkhu½ addasa½ aku-sala½ ±pajjam±na½ kiñcideva desa½ k±yena. No ce aya½ bhikkhu akusala½ ±pa-jjeyya kiñcideva desa½ k±yena, n±ha½ ima½ bhikkhu½ passeyya½ akusala½±pajjam±na½ kiñcideva desa½ k±yena. Yasm± ca kho, aya½ bhikkhu akusala½±panno kiñcideva desa½ k±yena, tasm± aha½ ima½ bhikkhu½ addasa½ aku-sala½ ±pajjam±na½ kiñcideva desa½ k±yena. Disv± ca pan±ha½ ima½ bhikkhu½akusala½ ±pajjam±na½ kiñcideva desa½ k±yena anattamano ahosi½. Anatta-mano (1.0057) sam±no anattamanavacan±ha½ ima½ bhikkhu½ avaca½. Anatta-manavacan±ya½ bhikkhu may± vutto sam±no anattamano ahosi. Anattamanosam±no paresa½ ±rocesi. Iti mameva tattha accayo accagam± suªkad±yaka½vabhaº¹asminti. Eva½ kho, bhikkhave, codako bhikkhu s±dhuka½ attan±va att±na½paccavekkhati. “Yasmi½, bhikkhave, adhikaraºe ±panno ca bhikkhu codako ca bhikkhu nas±dhuka½ attan±va att±na½ paccavekkhati tasmeta½, bhikkhave, adhikaraºep±µikaªkha½ d²ghatt±ya kharatt±ya v±¼att±ya sa½vattissati, bhikkh³ ca na ph±su½viharissant²ti. Yasmiñca kho, bhikkhave, adhikaraºe ±panno ca bhikkhu codakoca bhikkhu s±dhuka½ attan±va att±na½ paccavekkhati tasmeta½, bhikkhave,adhikaraºe p±µikaªkha½ na d²ghatt±ya kharatt±ya v±¼att±ya sa½vattissati,bhikkh³ ca ph±su viharissant²”ti. 16. Atha kho aññataro br±hmaºo yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªka-

  • mitv± bhagavat± saddhi½ sammodi. Sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±-retv± ekamanta½ nis²di. Ekamanta½ nisinno kho so br±hmaºo bhagavanta½ eta-davoca– “ko nu kho, bho gotama, hetu ko paccayo yena midhekacce satt±k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajja-nt²”ti? “Adhammacariy±visamacariy±hetu kho, br±hmaºa, evamidhekacce satt±k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajja-nt²”ti. “Ko nu kho, bho gotama, hetu ko paccayo yena midhekacce satt± k±yassabhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjant²”ti? “Dhammacariy±sa-macariy±hetu kho, br±hmaºa, evamidhekacce satt± k±yassa bhed± para½maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjant²”ti. “Abhikkanta½, bho gotama! Abhikkanta½, bho gotama! Seyyath±pi, bhogotama, nikkujjita½ ‚ v± ukkujjeyya, paµicchanna½ v± vivareyya, m³¼hassa v±magga½ ±cikkheyya, andhak±re v± telapajjota½ dh±reyya– ‘cakkhumanto r³p±nidakkhant²’ti, evameva½ bhot± gotamena anekapariy±yena dhammo pak±sito.Es±ha½ bhavanta½ gotama½ saraºa½ gacch±mi dhammañca bhikkhusa-ªghañca. Up±saka½ (1.0058) ma½ bhava½ gotamo dh±retu ajjatagge p±ºupeta½saraºa½ gatan”ti. 17. Atha kho j±ºussoºi ‚ br±hmaºo yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªka-mitv± bhagavat± saddhi½ sammodi. Sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±-retv± ekamanta½ nis²di. Ekamanta½ nisinno kho j±ºussoºi br±hmaºo bhaga-vanta½ etadavoca– “ko nu kho, bho gotama, hetu ko paccayo yena midhekaccesatt± k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapa-jjant²”ti? “Katatt± ca, br±hmaºa, akatatt± ca. Evamidhekacce satt± k±yassa bhed±para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjant²”ti. “Ko pana, bhogotama, hetu ko paccayo yena midhekacce satt± k±yassa bhed± para½ maraº±sugati½ sagga½ loka½ upapajjant²”ti? “Katatt± ca, br±hmaºa, akatatt± ca. Evami-dhekacce satt± k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajja-nt²”ti. “Na kho aha½ imassa bhoto gotamassa sa½khittena bh±sitassa vitth±renaattha½ avibhattassa vitth±rena attha½ ±j±n±mi. S±dhu me bhava½ gotamo tath±dhamma½ desetu yath± aha½ imassa bhoto gotamassa sa½khittena bh±sitassavitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ ±j±neyyan”ti. “Tena hi,br±hmaºa, suº±hi, s±dhuka½ manasi karohi; bh±siss±m²”ti. “Eva½ bho”ti khoj±ºussoºi br±hmaºo bhagavato paccassosi. Bhagav± etadavoca– “Idha, br±hmaºa, ekaccassa k±yaduccarita½ kata½ hoti, akata½ hoti k±yasuca-rita½; vac²duccarita½ kata½ hoti, akata½ hoti vac²sucarita½; manoduccarita½kata½ hoti, akata½ hoti manosucarita½. Eva½ kho, br±hmaºa, katatt± ca akatatt±ca evamidhekacce satt± k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vini-p±ta½ niraya½ upapajjanti. Idha pana, br±hmaºa, ekaccassa k±yasucarita½kata½ hoti, akata½ hoti k±yaduccarita½; vac²sucarita½ kata½ hoti, akata½ hotivac²duccarita½; manosucarita½ kata½ hoti, akata½ hoti manoduccarita½. Eva½kho, br±hmaºa, katatt± ca akatatt± ca evamidhekacce satt± k±yassa bhed± para½

  • maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjant²”ti. “Abhikkanta½ (1.0059), bho gotama …pe… up±saka½ ma½ bhava½ gotamodh±retu ajjatagge p±ºupeta½ saraºa½ gatan”ti. 18. Atha kho ±yasm± ±nando yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv±bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. Ekamanta½ nisinna½ kho ±ya-smanta½ ±nanda½ bhagav± etadavoca– “eka½sen±ha½, ±nanda, akaraº²ya½vad±mi k±yaduccarita½ vac²duccarita½ manoduccaritan”ti. “Yamida½, bhante,bhagavat± eka½sena akaraº²ya½ akkh±ta½ k±yaduccarita½ vac²duccarita½manoduccarita½ tasmi½ akaraº²ye kayiram±ne ko ±d²navo p±µikaªkho”ti?“Yamida½, ±nanda, may± eka½sena akaraº²ya½ akkh±ta½ k±yaduccarita½ vac²-duccarita½ manoduccarita½ tasmi½ akaraº²ye kayiram±ne aya½ ±d²navo p±µi-kaªkho– att±pi att±na½ upavadati, anuvicca viññ³ garahanti, p±pako kittisaddoabbhuggacchati, samm³¼ho k±la½ karoti, k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. Yamida½, ±nanda, may± eka½sena akara-º²ya½ akkh±ta½ k±yaduccarita½ vac²duccarita½ manoduccarita½ tasmi½ akara-º²ye kayiram±ne aya½ ±d²navo p±µikaªkho”ti. “Eka½sen±ha½, ±nanda, karaº²ya½ vad±mi k±yasucarita½ vac²sucarita½manosucaritan”ti. “Yamida½, bhante, bhagavat± eka½sena karaº²ya½ akkh±ta½k±yasucarita½ vac²sucarita½ manosucarita½ tasmi½ karaº²ye kayiram±ne ko ±ni-sa½so p±µikaªkho”ti? “Yamida½, ±nanda, may± eka½sena karaº²ya½ akkh±ta½k±yasucarita½ vac²sucarita½ manosucarita½ tasmi½ karaº²ye kayiram±ne aya½±nisa½so p±µikaªkho– att±pi att±na½ na upavadati, anuvicca viññ³ pasa½santi,kaly±ºo kittisaddo abbhuggacchati, asamm³¼ho k±la½ karoti, k±yassa bhed±para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. Yamida½, ±nanda, may± eka½-sena karaº²ya½ akkh±ta½ k±yasucarita½ vac²sucarita½ manosucarita½ tasmi½karaº²ye kayiram±ne aya½ ±nisa½so p±µikaªkho”ti. 19. “Akusala½, bhikkhave, pajahatha. Sakk±, bhikkhave, akusala½ pajahitu½.No ceda½ ‚, bhikkhave, sakk± abhavissa

  • akusala½ pajahitu½, n±ha½ eva½ vadeyya½– ‘akusala½, bhikkhave, pajahath±’ti.Yasm± ca kho, bhikkhave, sakk± (1.0060) akusala½ pajahitu½ tasm±ha½ eva½vad±mi– ‘akusala½, bhikkhave, pajahath±’ti. Akusalañca hida½, bhikkhave ‚,pah²na½ ahit±ya dukkh±ya sa½vatteyya n±ha½ eva½ vadeyya½– ‘akusala½,bhikkhave, pajahath±’ti. Yasm± ca kho, bhikkhave, akusala½ pah²na½ hit±yasukh±ya sa½vattati tasm±ha½ eva½ vad±mi– ‘akusala½, bhikkhave, pajahath±’”ti. “Kusala½, bhikkhave, bh±vetha. Sakk±, bhikkhave, kusala½ bh±vetu½. Noceda½, bhikkhave, sakk± abhavissa kusala½ bh±vetu½, n±ha½ eva½ vadeyya½–‘kusala½, bhikkhave, bh±veth±’ti. Yasm± ca kho, bhikkhave, sakk± kusala½bh±vetu½ tasm±ha½ eva½ vad±mi– ‘kusala½, bhikkhave, bh±veth±’ti. Kusalañcahida½, bhikkhave, bh±vita½ ahit±ya dukkh±ya sa½vatteyya, n±ha½ eva½vadeyya½– ‘kusala½, bhikkhave, bh±veth±’ti. Yasm± ca kho, bhikkhave, kusala½bh±vita½ hit±ya sukh±ya sa½vattati tasm±ha½ eva½ vad±mi– ‘kusala½,bhikkhave, bh±veth±’”ti. 20. “Dveme, bhikkhave, dhamm± saddhammassa sammos±ya antaradh±n±yasa½vattanti. Katame dve? Dunnikkhittañca padabyañjana½ attho ca dunn²to.Dunnikkhittassa, bhikkhave, padabyañjanassa atthopi dunnayo hoti. Ime kho,bhikkhave, dve dhamm± saddhammassa sammos±ya antaradh±n±ya sa½vatta-nt²”ti. 21. “Dveme, bhikkhave, dhamm± saddhammassa µhitiy± asammos±ya anantara-dh±n±ya sa½vattanti. Katame dve? Sunikkhittañca padabyañjana½ attho casun²to. Sunikkhittassa, bhikkhave, padabyañjanassa atthopi sunayo hoti. Ime kho,bhikkhave, dve dhamm± saddhammassa µhitiy± asammos±ya anantaradh±n±yasa½vattant²”ti. Adhikaraºavaggo dutiyo. 3. B±lavaggo 22. “‘Dveme, bhikkhave, b±l±. Katame dve? Yo ca accaya½ accayato napassati, yo ca accaya½ desentassa yath±dhamma½ nappaµiggaºh±ti. Ime kho,bhikkhave, dve b±l±’ti. ‘Dveme (1.0061), bhikkhave, paº¹it±. Katame dve? Yo caaccaya½ accayato passati, yo ca accaya½ desentassa yath±dhamma½ paµigga-ºh±ti. Ime kho, bhikkhave, dve paº¹it±’”ti. 23. “Dveme, bhikkhave, tath±gata½ abbh±cikkhanti. Katame dve? Duµµho v±dosantaro, saddho v± duggahitena ‚. Ime kho, bhikkhave, dve tath±gata½ abbh±-cikkhant²”ti. 24. “‘Dveme, bhikkhave, tath±gata½ abbh±cikkhanti. Katame dve? Yo ca abh±-sita½ alapita½ tath±gatena bh±sita½ lapita½ tath±gaten±ti d²peti, yo ca bh±sita½lapita½ tath±gatena abh±sita½ alapita½ tath±gaten±ti d²peti. Ime kho, bhikkhave,dve tath±gata½ abbh±cikkhant²’ti. ‘Dveme, bhikkhave, tath±gata½ n±bbh±ci-

  • kkhanti. Katame dve? Yo ca abh±sita½ alapita½ tath±gatena abh±sita½ alapita½tath±gaten±ti d²peti, yo ca bh±sita½ lapita½ tath±gatena bh±sita½ lapita½ tath±ga-ten±ti d²peti. Ime kho, bhikkhave, dve tath±gata½ n±bbh±cikkhant²’”ti. 25. “Dveme, bhikkhave, tath±gata½ abbh±cikkhanti. Katame dve? Yo caneyyattha½ suttanta½ n²tattho suttantoti d²peti, yo ca n²tattha½ suttanta½neyyattho suttantoti d²peti. Ime kho, bhikkhave, dve tath±gata½ abbh±cikkhant²”ti. 26. “Dveme, bhikkhave, tath±gata½ n±bbh±cikkhanti. Katame dve? Yo caneyyattha½ suttanta½ neyyattho suttantoti d²peti, yo ca n²tattha½ suttanta½n²tattho suttantoti d²peti. Ime kho, bhikkhave, dve tath±gata½ n±bbh±cikkhant²”ti. 27. “Paµicchannakammantassa, bhikkhave, dvinna½ gat²na½ aññatar± gati p±µi-kaªkh±– nirayo v± tiracch±nayoni v±ti. Appaµicchannakammantassa, bhikkhave,dvinna½ gat²na½ aññatar± gati p±µikaªkh±– dev± v± manuss± v±”ti. 28. “Micch±diµµhikassa (1.0062), bhikkhave, dvinna½ gat²na½ aññatar± gatip±µikaªkh±– nirayo v± tiracch±nayoni v±”ti. 29. “Samm±diµµhikassa, bhikkhave, dvinna½ gat²na½ aññatar± gati p±µikaªkh±–dev± v± manuss± v±”ti. 30. “Duss²lassa, bhikkhave, dve paµigg±h±– nirayo v± tiracch±nayoni v±. S²la-vato, bhikkhave, dve paµigg±h±– dev± v± manuss± v±”ti ‚. 31. “Dv±ha½, bhikkhave, atthavase sampassam±no araññavanapatth±ni ‚pant±ni sen±san±ni paµisev±mi. Katame dve? Attano ca diµµhadhammasukhavi-h±ra½ sampassam±no, pacchimañca janata½ anukampam±no. Ime kho aha½,bhikkhave, dve atthavase sampassam±no araññavanapatth±ni pant±ni sen±sa-n±ni paµisev±m²”ti. 32. “Dve me, bhikkhave, dhamm± vijj±bh±giy±. Katame dve? Samatho ca vipa-ssan± ca. Samatho, bhikkhave, bh±vito kamattha ‚ manubhoti? Citta½ bh±v²yati.Citta½ bh±vita½ kamatthamanubhoti? Yo r±go so pah²yati. Vipassan±, bhikkhave,bh±vit± kamatthamanubhoti? Paññ± bh±v²yati. Paññ± bh±vit± kamatthamanu-bhoti? Y± avijj± s± pah²yati. R±gupakkiliµµha½ v±, bhikkhave, citta½ na vimuccati,avijjupakkiliµµh± v± paññ± bh±v²yati. Iti kho, bhikkhave, r±gavir±g± cetovimutti, avi-jj±vir±g± paññ±vimutt²”ti. B±lavaggo tatiyo. 4. Samacittavaggo 33. “Asappurisabh³miñca vo, bhikkhave, desess±mi sappurisabh³miñca. Ta½suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha. Bh±siss±m²”ti. “Eva½, bhante”ti kho tebhikkh³ bhagavato paccassosu½. Bhagav± etadavoca– “Katam± (1.0063) ca, bhikkhave, asappurisabh³mi? Asappuriso, bhikkhave,akataññ³ hoti akataved². Asabbhi heta½, bhikkhave, upaññ±ta½ yadida½ akata-ññut± akatavedit±. Keval± es±, bhikkhave, asappurisabh³mi yadida½ akataññut±

  • akatavedit±. Sappuriso ca kho, bhikkhave, kataññ³ hoti kataved². Sabbhi heta½,bhikkhave, upaññ±ta½ yadida½ kataññut± katavedit±. Keval± es±, bhikkhave,sappurisabh³mi yadida½ kataññut± katavedit±”ti. 34. “Dvinn±ha½, bhikkhave, na suppatik±ra½ vad±mi. Katamesa½ dvinna½?M±tu ca pitu ca. Ekena, bhikkhave, a½sena m±tara½ parihareyya, ekena a½senapitara½ parihareyya vassasat±yuko vassasataj²v² so ca nesa½ ucch±danaparima-ddananh±panasamb±hanena. Te ca tattheva muttakar²sa½ cajeyyu½. Na tveva,bhikkhave, m±t±pit³na½ kata½ v± hoti paµikata½ v±. Imiss± ca, bhikkhave, mah±-pathaviy± pah³tarattaratan±ya ‚ m±t±pitaro issar±dhipacce rajje patiµµh±peyya,na tveva, bhikkhave, m±t±pit³na½ kata½ v± hoti paµikata½ v±. Ta½ kissa hetu?Bahuk±r± ‚, bhikkhave, m±t±pitaro putt±na½ ±p±dak± posak± imassa lokassadasset±ro. Yo ca kho, bhikkhave, m±t±pitaro assaddhe saddh±sampad±ya sam±-dapeti niveseti patiµµh±peti, duss²le s²lasampad±ya sam±dapeti niveseti patiµµh±-peti, macchar² c±gasampad±ya sam±dapeti niveseti patiµµh±peti, duppaññe paññ±-sampad±ya sam±dapeti niveseti patiµµh±peti, ett±vat± kho, bhikkhave, m±t±pi-t³na½ katañca hoti paµikatañc±”ti ‚. 35. Atha kho aññataro br±hmaºo yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªka-mitv± bhagavat± saddhi½ sammodi. Sammodan²ya½ katha½ …pe… ekamanta½nisinno kho so br±hmaºo bhagavanta½ etadavoca– “ki½v±d² bhava½ gotamokimakkh±y²”ti? “Kiriyav±d² c±ha½, br±hmaºa, akiriyav±d² c±”ti. “Yath±katha½pana bhava½ gotamo kiriyav±d² ca akiriyav±d² c±”ti? “Akiriya½ kho aha½, br±hmaºa, vad±mi k±yaduccaritassa vac²duccaritassamanoduccaritassa, anekavihit±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ aki-riya½ (1.0064) vad±mi. Kiriyañca kho aha½, br±hmaºa, vad±mi k±yasucaritassavac²sucaritassa manosucaritassa, anekavihit±na½ kusal±na½ dhamm±na½kiriya½ vad±mi. Eva½ kho aha½, br±hmaºa, kiriyav±d² ca akiriyav±d² c±”ti. “Abhikkanta½, bho gotama …pe… up±saka½ ma½ bhava½ gotamo dh±retuajjatagge p±ºupeta½ saraºa½ gatan”ti. 36. Atha kho an±thapiº¹iko gahapati yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªka-mitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. Ekamanta½ nisinno kho an±-thapiº¹iko gahapati bhagavanta½ etadavoca– “kati nu kho, bhante, loke dakkhi-ºeyy±, kattha ca d±na½ d±tabban”ti? “Dve kho, gahapati, loke dakkhiºeyy±–sekho ca asekho ca. Ime kho, gahapati, dve loke dakkhiºeyy±, ettha ca d±na½d±tabban”ti. Idamavoca bhagav±. Ida½ vatv±na ‚ sugato ath±para½ etadavoca satth±– “Sekho asekho ca imasmi½ loke, ±huneyy± yajam±n±na½ honti; te ujjubh³t± ‚ k±yena, v±c±ya uda cetas±. khetta½ ta½ yajam±n±na½, ettha dinna½ mahapphalan”ti. 37. Eva½ me suta½– eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavanean±thapiº¹ikassa ±r±me. Tena kho pana samayena ±yasm± s±riputto s±vatthiya½viharati pubb±r±me mig±ram±tup±s±de. Tatra kho ±yasm± s±riputto bhikkh³ ±ma-

  • ntesi– “±vuso bhikkhave”ti. “¾vuso”ti kho te bhikkh³ ±yasmato s±riputtassa pacca-ssosu½. ¾yasm± s±riputto etadavoca– “ajjhattasa½yojanañca, ±vuso, puggala½desess±mi bahiddh±sa½yojanañca. Ta½ suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha;bh±siss±m²”ti. “Evam±vuso”ti kho te bhikkh³ ±yasmato s±riputtassa paccassosu½.¾yasm± s±riputto etadavoca– “Katamo c±vuso, ajjhattasa½yojano puggalo? Idh±vuso, bhikkhu s²lav± hoti,p±timokkhasa½varasa½vuto viharati ±c±ragocarasampanno (1.0065), aºuma-ttesu vajjesu bhayadass±v², sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu. So k±yassa bhed±para½ maraº± aññatara½ devanik±ya½ upapajjati. So tato cuto ±g±m² hoti,±gant± itthatta½. Aya½ vuccati, ±vuso, ajjhattasa½yojano puggalo ±g±m² hoti,±gant± itthatta½. “Katamo c±vuso, bahiddh±sa½yojano puggalo? Idh±vuso, bhikkhu s²lav± hoti,p±timokkhasa½varasa½vuto viharati ±c±ragocarasampanno, aºumattesu vajjesubhayadass±v², sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu. So aññatara½ santa½ cetovi-mutti½ upasampajja viharati. So k±yassa bhed± para½ maraº± aññatara½ deva-nik±ya½ upapajjati. So tato cuto an±g±m² hoti, an±gant± itthatta½. Aya½ vuccat±-vuso, bahiddh±sa½yojano puggalo an±g±m² hoti, an±gant± itthatta½. “Puna capara½, ±vuso, bhikkhu s²lav± hoti …pe…

  • sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu. So k±m±na½yeva nibbid±ya vir±g±ya niro-dh±ya paµipanno hoti. So bhav±na½yeva nibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya paµipannohoti. So taºh±kkhay±ya paµipanno hoti. So lobhakkhay±ya paµipanno hoti. Sok±yassa bhed± para½ maraº± aññatara½ devanik±ya½ upapajjati. So tato cutoan±g±m² hoti, an±gant± itthatta½. Aya½ vuccat±vuso, bahiddh±sa½yojanopuggalo an±g±m² hoti, an±gant± itthattan”ti. Atha kho sambahul± samacitt± devat± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upa-saªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµha½su. Ekamanta½ µhit±kho t± devat± bhagavanta½ etadavocu½– “eso, bhante, ±yasm± s±riputto pubb±-r±me mig±ram±tup±s±de bhikkh³na½ ajjhattasa½yojanañca puggala½ desetibahiddh±sa½yojanañca. Haµµh±, bhante, paris±. S±dhu, bhante, bhagav± yen±-yasm± s±riputto tenupasaªkamatu anukampa½ up±d±y±”ti. Adhiv±sesi bhagav±tuºh²bh±vena. Atha kho bhagav±– seyyath±pi n±ma balav± puriso samiñjita½ ‚v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samiñjeyya (1.0066), evameva½– jeta-vane antarahito pubb±r±me mig±ram±tup±s±de ±yasmato s±riputtassasammukhe p±turahosi. Nis²di bhagav± paññatte ±sane. ¾yasm±pi kho s±riputtobhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. Ekamanta½ nisinna½ kho ±ya-smanta½ s±riputta½ bhagav± etadavoca– “Idha, s±riputta, sambahul± samacitt± devat± yen±ha½ tenupasaªkami½su;upasaªkamitv± ma½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµha½su. Ekamanta½ µhit± kho,s±riputta, t± devat± ma½ etadavocu½– ‘eso, bhante, ±yasm± s±riputto pubb±r±memig±ram±tup±s±de bhikkh³na½ ajjhattasa½yojanañca puggala½ deseti bahiddh±-sa½yojanañca. Haµµh±, bhante, paris±. S±dhu, bhante, bhagav± yena ±yasm±s±riputto tenupasaªkamatu anukampa½ up±d±y±’ti. T± kho pana, s±riputta,devat± dasapi hutv± v²sampi hutv± ti½sampi hutv± catt±l²sampi hutv± paññ±-sampi hutv± saµµhipi hutv± ±raggakoµinitudanamattepi tiµµhanti, na ca aññamañña½by±b±dhenti ‚. Siy± kho pana ‚, s±riputta, evamassa– ‘tattha n³na t±sa½ deva-t±na½ tath± citta½ bh±vita½ yena t± devat± dasapi hutv± v²sampi hutv± ti½sampihutv± catt±l²sampi hutv± paññ±sampi hutv± saµµhipi hutv± ±raggakoµinitudanama-ttepi tiµµhanti na ca aññamañña½ by±b±dhent²’ti. Na kho paneta½, s±riputta, eva½daµµhabba½. Idheva kho, s±riputta, t±sa½ devat±na½ tath± citta½ bh±vita½, yenat± devat± dasapi hutv± …pe… na ca aññamañña½ by±b±dhenti. Tasm±tiha, s±ri-putta, eva½ sikkhitabba½– ‘santindriy± bhaviss±ma santam±nas±’ti. Evañhi vo,s±riputta, sikkhitabba½. ‘Santindriy±nañhi vo, s±riputta, santam±nas±na½ santa½-yeva k±yakamma½ bhavissati santa½ vac²kamma½ santa½ manokamma½.Santa½yeva upah±ra½ upahariss±ma sabrahmac±r²s³’ti. ‘Evañhi vo, s±riputta,sikkhitabba½. Anassu½ kho, s±riputta, aññatitthiy± paribb±jak± ye ima½ dhamma-pariy±ya½ n±ssosun’”ti. 38. Eva½ me suta½– eka½ samaya½ ±yasm± mah±kacc±no varaº±ya½ viha-rati bhaddas±rit²re ‚. Atha kho ±r±madaº¹o br±hmaºo yen±yasm± mah±kacc±notenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmat± (1.0067) mah±kacc±nena saddhi½sammodi. Sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. Eka-

  • manta½ nisinno kho ±r±madaº¹o br±hmaºo ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etada-voca– “ko nu kho, bho kacc±na, hetu ko paccayo yena khattiy±pi khattiyehi viva-danti, br±hmaº±pi br±hmaºehi vivadanti, gahapatik±pi gahapatikehi vivadant²”ti?“K±mar±g±bhinivesavinibandha ‚ paligedhapariyuµµh±najjhos±nahetu kho,br±hmaºa, khattiy±pi khattiyehi vivadanti, br±hmaº±pi br±hmaºehi vivadanti,gahapatik±pi gahapatikehi vivadant²”ti. “Ko pana, bho kacc±na, hetu ko paccayo yena samaº±pi samaºehi vivadant²”ti?“Diµµhir±g±bhinivesavinibandhapaligedhapariyuµµh±najjhos±nahetu kho,br±hmaºa, samaº±pi samaºehi vivadant²”ti. “Atthi pana, bho kacc±na, koci lokasmi½ yo imañceva k±mar±g±bhinivesavini-bandhapaligedhapariyuµµh±najjhos±na½ samatikkanto, imañca diµµhir±g±bhinive-savinibandhapaligedhapariyuµµh±najjhos±na½ samatikkanto”ti? “Atthi, br±hmaºa,lokasmi½ yo imañceva k±mar±g±bhinivesavinibandhapaligedhapariyuµµh±najjho-s±na½ samatikkanto, imañca diµµhir±g±bhinivesavinibandhapaligedhapariyuµµh±-najjhos±na½ samatikkanto”ti. “Ko pana so, bho kacc±na, lokasmi½ yo imañceva k±gar±g±bhinivesaviniba-ndhapaligedhapariyuµµh±najjhos±na½ samatikkanto, imañca diµµhir±g±bhinivesa-vinibandhapaligedhapariyuµµh±najjhos±na½ samatikkanto”ti? “Atthi, br±hmaºa,puratthimesu janapadesu s±vatth² n±ma nagara½. Tattha so bhagav± etarahi viha-rati araha½ samm±sambuddho. So hi, br±hmaºa, bhagav± imañceva k±mar±g±-bhinivesavinibandhapaligedhapariyuµµh±najjhos±na½ samatikkanto, imañca diµµhi-r±g±bhinivesavinibandhapaligedhapariyuµµh±najjhos±na½ samatikkanto”ti. Eva½ vutte ±r±madaº¹o br±hmaºo uµµh±y±san± eka½sa½ uttar±saªga½karitv± dakkhiºa½ j±ºumaº¹ala½ pathaviya½ nihantv± yena bhagav± tenañjali½paº±metv± tikkhattu½ ud±na½ ud±nesi– “Namo (1.0068) tassa bhagavato arahato samm±sambuddhassa, Namo tassabhagavato arahato samm±sambuddhassa, Namo tassa bhagavato arahatosamm±sambuddhassa. Yo hi so bhagav± imañceva k±mar±g±bhinivesaviniba-ndhapaligedhapariyuµµh±najjhos±na½ samatikkanto, imañca diµµhir±g±bhinivesa-vinibandhapaligedhapariyuµµh±najjhos±na½ samatikkanto”ti. “Abhikkanta½, bho kacc±na, abhikkanta½, bho kacc±na! Seyyath±pi, bhokacc±na, nikkujjita½ v± ukkujjeyya, paµicchanna½ v± vivareyya, m³¼hassa v±magga½ ±cikkheyya, andhak±re v± telapajjota½ dh±reyya– ‘cakkhumanto r³p±nidakkhant²’ti, evameva½ bhot± kacc±nena anekapariy±yena dhammo pak±sito.Es±ha½, bho kacc±na, ta½ bhavanta½ gotama½ saraºa½ gacch±mi dhammañcabhikkhusaªghañca. Up±saka½ ma½ bhava½ kacc±no dh±retu ajjatagge p±ºu-peta½ saraºa½ gatan”ti. 39. Eka½ samaya½ ±yasm± mah±kacc±no madhur±ya½ viharati gund±vane.Atha kho kandar±yano ‚ br±hmaºo yen±yasm± mah±kacc±no tenupasaªkami;upasaªkamitv± ±yasmat± mah±kacc±nena saddhi½ …pe… ekamanta½ nisinnokho kandar±yano br±hmaºo ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etadavoca– “suta½meta½, bho kacc±na, ‘na samaºo kacc±no br±hmaºe jiººe vuddhe mahallake

  • addhagate vayo-anuppatte abhiv±deti v± paccuµµheti v± ±sanena v± nimantet²’ti.Tayida½, bho kacc±na, tatheva? Na hi bhava½ kacc±no br±hmaºe jiººe vuddhemahallake addhagate vayo-anuppatte abhiv±deti v± paccuµµheti v± ±sanena v±nimanteti. Tayida½, bho kacc±na, na sampannamev±”ti. “Atthi, br±hmaºa, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhenavuddhabh³mi ca akkh±t± daharabh³mi ca. Vuddho cepi, br±hmaºa, hoti ±s²tiko v±n±vutiko v± vassasatiko v± j±tiy±, so ca k±me paribhuñjati k±mamajjh±vasatik±mapari¼±hena pari¹ayhati k±mavitakkehi khajjati k±mapariyesan±ya ussuko.Atha kho so b±lo na therotveva saªkhya½ gacchati. Daharo cepi, br±hmaºa, hotiyuv± susuk±¼akeso bhadrena yobbanena samann±gato paµhamena vayas± (1.0069)So ca na k±me paribhuñjati na k±mamajjh±vasati, na k±mapari¼±hena pari¹ayhati,na k±mavitakkehi khajjati, na k±mapariyesan±ya ussuko. Atha kho so paº¹itotherotveva saªkhya½ gacchat²”ti. Eva½ vutte kandar±yano br±hmaºo uµµh±y±san± eka½sa½ uttar±saªga½karitv± dahar±na½ sata½ ‚ bhikkh³na½ p±de siras± vandati– “vuddh± bhavanto,vuddhabh³miya½ µhit±. Dahar± maya½, daharabh³miya½ µhit±”ti. “Abhikkanta½, bho kacc±na …pe… up±saka½ ma½ bhava½ kacc±no dh±retuajjatagge p±ºupeta½ saraºa½ gatan”ti. 40. “Yasmi½, bhikkhave, samaye cor± balavanto honti, r±j±no tasmi½ samayedubbal± honti. Tasmi½, bhikkhave, samaye rañño na ph±su hoti atiy±tu½ v±niyy±tu½ v± paccantime v± janapade anusaññ±tu½. Br±hmaºagahapatik±nampitasmi½ samaye na ph±su hoti atiy±tu½ v± niyy±tu½ v± b±hir±ni v± kammant±nipaµivekkhitu½. Evameva½ kho, bhikkhave, yasmi½ samaye p±pabhikkh³ bala-vanto honti, pesal± bhikkh³ tasmi½ samaye dubbal± honti. Tasmi½, bhikkhave,samaye pesal± bhikkh³ tuºh²bh³t± tuºh²bh³t±va saªghamajjhe saªkas±yanti ‚paccantime v± janapade acchanti ‚. Tayida½, bhikkhave, hoti bahujan±hit±yabahujan±sukh±ya, bahuno janassa anatth±ya ahit±ya dukkh±ya devamanu-ss±na½. “Yasmi½, bhikkhave, samaye r±j±no balavanto honti, cor± tasmi½ samayedubbal± honti. Tasmi½, bhikkhave, samaye rañño ph±su hoti atiy±tu½ v± niyy±tu½v± paccantime v± janapade anusaññ±tu½. Br±hmaºagahapatik±nampi tasmi½samaye ph±su hoti atiy±tu½ v± niyy±tu½ v± b±hir±ni v± kammant±ni paµive-kkhitu½. Evameva½ kho, bhikkhave, yasmi½ samaye pesal± bhikkh³ balavantohonti, p±pabhikkh³ tasmi½ samaye dubbal± honti. Tasmi½, bhikkhave, samayep±pabhikkh³ tuºh²bh³t± tuºh²bh³t±va saªghamajjhe saªkas±yanti, yena v± panatena pakkamanti ‚. Tayida½, bhikkhave, hoti bahujanahit±ya bahujanasukh±ya,bahuno janassa atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±nan”ti. 41. “Dvinn±ha½ (1.0070), bhikkhave, micch±paµipatti½ na vaººemi, gihissa v±pabbajitassa v±. Gih² v±, bhikkhave, pabbajito v± micch±paµipanno micch±paµipa-tt±dhikaraºahetu na ±r±dhako hoti ñ±ya½ dhamma½ kusala½. “Dvinn±ha½, bhikkhave, samm±paµipatti½ vaººemi, gihissa v± pabbajitassa v±.Gih² v±, bhikkhave, pabbajito v± samm±paµipanno samm±paµipatt±dhikaraºahetu

  • ±r±dhako hoti ñ±ya½ dhamma½ kusalan”ti. 42. “Ye te, bhikkhave, bhikkh³ duggahitehi suttantehi byañjanappatir³pakehiatthañca dhammañca paµiv±hanti te, bhikkhave, bhikkh³ bahujan±hit±ya paµi-pann± bahujan±sukh±ya, bahuno janassa anatth±ya ahit±ya dukkh±ya devamanu-ss±na½. Bahuñca te, bhikkhave, bhikkh³ apuñña½ pasavanti, te cima½saddhamma½ antaradh±penti. “Ye te, bhikkhave, bhikkh³ suggahitehi suttantehi byañjanappatir³pakehiatthañca dhammañca anulomenti te, bhikkhave, bhikkh³ bahujanahit±ya paµi-pann± bahujanasukh±ya, bahuno janassa atth±ya hit±ya sukh±ya devamanu-ss±na½. Bahuñca te, bhikkhave, bhikkh³ puñña½ pasavanti, te cima½saddhamma½ µhapent²”ti. Samacittavaggo catuttho. 5. Parisavaggo 43. “Dvem±, bhikkhave, paris±. Katam± dve? Utt±n± ca paris± gambh²r± caparis±. Katam± ca, bhikkhave, utt±n± paris±? Idha, bhikkhave, yassa½ paris±ya½bhikkh³ uddhat± honti unna¼± capal± mukhar± vikiººav±c± muµµhassat² asampa-j±n± asam±hit± vibbhantacitt± p±katindriy±. Aya½ vuccati, bhikkhave, utt±n±paris±. “Katam± ca, bhikkhave, gambh²r± paris±? Idha, bhikkhave, yassa½ paris±ya½bhikkh³ anuddhat± honti anunna¼± acapal± amukhar± avikiººav±c± upaµµhita-ssat² sampaj±n± sam±hit± ekaggacitt± sa½vutindriy±. Aya½ vuccati (1.0071),bhikkhave, gambh²r± paris±. Im±

  • kho, bhikkhave, dve paris±. Etadagga½, bhikkhave, im±sa½ dvinna½ paris±na½yadida½ gambh²r± paris±”ti. 44. “Dvem±, bhikkhave, paris±. Katam± dve? Vagg± ca paris± samagg± caparis±. Katam± ca, bhikkhave, vagg± paris±? Idha, bhikkhave, yassa½ paris±ya½bhikkh³ bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitu-dant± viharanti. Aya½ vuccati, bhikkhave, vagg± paris±. “Katam± ca, bhikkhave, samagg± paris±? Idha, bhikkhave, yassa½ paris±ya½bhikkh³ samagg± sammodam±n± avivadam±n± kh²rodak²bh³t± aññamañña½piyacakkh³hi sampassant± viharanti. Aya½ vuccati, bhikkhave, samagg± paris±.Im± kho, bhikkhave, dve paris±. Etadagga½, bhikkhave, im±sa½ dvinna½ pari-s±na½ yadida½ samagg± paris±”ti. 45. “Dvem±, bhikkhave, paris±. Katam± dve? Anaggavat² ca paris± aggavat² caparis±. Katam± ca, bhikkhave, anaggavat² paris±? Idha, bhikkhave, yassa½ pari-s±ya½ ther± bhikkh³ b±hulik± ‚ honti s±thalik±, okkamane pubbaªgam±, pavi-veke nikkhittadhur±, na v²riya½ ±rabhanti appattassa pattiy± anadhigatassa adhi-gam±ya asacchikatassa sacchikiriy±ya. Tesa½ pacchim± janat± diµµh±nugati½±pajjati. S±pi hoti b±hulik± s±thalik±, okkamane pubbaªgam±, paviveke nikkhitta-dhur±, na v²riya½ ±rabhati appattassa pattiy± anadhigatassa adhigam±ya asa-cchikatassa sacchikiriy±ya. Aya½ vuccati, bhikkhave, anaggavat² paris±. “Katam± ca, bhikkhave, aggavat² paris±? Idha, bhikkhave, yassa½ paris±ya½ther± bhikkh³ na b±hulik± honti na s±thalik±, okkamane nikkhittadhur±, pavivekepubbaªgam±, v²riya½ ±rabhanti appattassa pattiy± anadhigatassa adhigam±yaasacchikatassa sacchikiriy±ya. Tesa½ pacchim± janat± diµµh±nugati½ ±pajjati.S±pi hoti na b±hulik± na s±thalik±, okkamane nikkhittadhur±, paviveke pubba-ªgam±, v²riya½ ±rabhati appattassa pattiy± anadhigatassa adhigam±ya asacchika-tassa sacchikiriy±ya. Aya½ vuccati, bhikkhave, aggavat² paris±. Im± kho,bhikkhave, dve (1.0072) paris±. Etadagga½, bhikkhave, im±sa½ dvinna½ pari-s±na½ yadida½ aggavat² paris±”ti. 46. “Dvem±, bhikkhave, paris±. Katam± dve? Anariy± ca paris± ariy± ca paris±.Katam± ca, bhikkhave, anariy± paris±? Idha, bhikkhave, yassa½ paris±ya½bhikkh³ ‘ida½ dukkhan’ti yath±bh³ta½ nappaj±nanti, ‘aya½ dukkhasamudayo’tiyath±bh³ta½ nappaj±nanti, ‘aya½ dukkhanirodho’ti yath±bh³ta½ nappaj±nanti,‘aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±’ti yath±bh³ta½ nappaj±nanti. Aya½ vuccati,bhikkhave, anariy± paris±. “Katam± ca, bhikkhave, ariy± paris±? Idha, bhikkhave, yassa½ paris±ya½bhikkh³ ‘ida½ dukkhan’ti yath±bh³ta½ paj±nanti, ‘aya½ dukkhasamudayo’ti yath±-bh³ta½ paj±nanti, ‘aya½ dukkhanirodho’ti yath±bh³ta½ paj±nantntti, ‘aya½dukkhanirodhag±min² paµipad±’ti yath±bh³ta½ paj±nanti. Aya½ vuccati,bhikkhave, ariy± paris±. Im± kho, bhikkhave, dve paris±. Etadagga½, bhikkhave,im±sa½ dvinna½ paris±na½ yadida½ ariy± paris±”ti. 47. “Dvem±, bhikkhave, paris±. Katam± dve? Paris±kasaµo ca paris±maº¹o ca.Katamo ca, bhikkhave, paris±kasaµo? Idha, bhikkhave, yassa½ paris±ya½

  • bhikkh³ chand±gati½ gacchanti, dos±gati½ gacchanti, moh±gati½ gacchanti,bhay±gati½ gacchanti. Aya½ vuccati, bhikkhave, paris±kasaµo. “Katamo ca, bhikkhave, paris±maº¹o? Idha, bhikkhave, yassa½ paris±ya½bhikkh³ na chand±gati½ gacchanti, na dos±gati½ gacchanti, na moh±gati½gacchanti, na bhay±gati½ gacchanti. Aya½ vuccati, bhikkhave, paris±maº¹o. Im±kho, bhikkhave, dve paris±. Etadagga½, bhikkhave, im±sa½ dvinna½ paris±na½yadida½ paris±maº¹o”ti. 48. “Dvem±, bhikkhave, paris±. Katam± dve? Okk±citavin²t± paris± nopaµipu-cch±vin²t±, paµipucch±vin²t± paris± no-okk±citavin²t±. Katam± ca, bhikkhave, okk±-citavin²t± paris± nopaµipucch±vin²t±? Idha, bhikkhave, yassa½ paris±ya½ bhikkh³ye te suttant± tath±gatabh±sit± gambh²r± (1.0073) gambh²ratth± lokuttar± suññat±-paµisa½yutt± tesu bhaññam±nesu na suss³santi na sota½ odahanti na aññ±citta½ upaµµhapenti na ca te dhamme uggahetabba½ pariy±puºitabba½ maññanti.Ye pana te suttant± kavit± ‚ k±veyy± cittakkhar± cittabyañjan± b±hirak± s±vaka-bh±sit± tesu bhaññam±nesu suss³santi sota½ odahanti aññ± citta½ upaµµhapenti,te dhamme uggahetabba½ pariy±puºitabba½ maññanti, te ca ta½ dhamma½pariy±puºitv± na ceva aññamañña½ paµipucchanti na ca paµivicaranti– ‘ida½katha½, imassa ko attho’ti? Te avivaµañceva na vivaranti, anutt±n²katañca na utt±-n²karonti, anekavihitesu ca kaªkh±µh±niyesu dhammesu kaªkha½ na paµivino-denti. Aya½ vuccati, bhikkhave, okk±citavin²t± paris± no paµipucch±vin²t±. “Katam± ca, bhikkhave, paµipucch±vin²t± paris± no-okk±citavin²t±? Idha,bhikkhave, yassa½ paris±ya½ bhikkh³ ye te suttant± kavit± k±veyy± cittakkhar±cittabyañjan± b±hirak± s±vakabh±sit± tesu bhaññam±nesu na suss³santi nasota½ odahanti na aññ± citta½ upaµµhapenti, na ca te dhamme uggahetabba½pariy±puºitabba½ maññanti. Ye pana te suttant± tath±gatabh±sit± gambh²r±gambh²ratth± lokuttar± suññat±paµisa½yutt± tesu bhaññam±nesu suss³santisota½ odahanti aññ± citta½ upaµµhapenti, te ca dhamme uggahetabba½ pariy±pu-ºitabba½ maññanti. Te ta½ dhamma½ pariy±puºitv± aññamañña½ paµipucchantipaµivicaranti– ‘ida½ katha½, imassa ko attho’ti? Te avivaµañceva vivaranti, anutt±-n²katañca utt±n²karonti, anekavihitesu ca kaªkh±µh±niyesu dhammesu kaªkha½paµivinodenti. Aya½ vuccati, bhikkhave, paµipucch±vin²t± paris± no-okk±citavin²t±.Im± kho, bhikkhave, dve paris±. Etadagga½, bhikkhave, im±sa½ dvinna½ pari-s±na½ yadida½ paµipucch±vin²t± paris± no-okk±citavin²t±”ti. 49. “Dvem±, bhikkhave, paris±. Katam± dve? ¾misagaru paris± no saddhamma-garu, saddhammagaru paris± no ±misagaru. Katam± ca, bhikkhave, ±misagaruparis± no saddhammagaru? Idha, bhikkhave, yassa½ paris±ya½ bhikkh³ gih²na½od±tavasan±na½ sammukh± aññamaññassa vaººa½ bh±santi– ‘asuko bhikkhuubhatobh±gavimutto, asuko paññ±vimutto, asuko k±yasakkh² (1.0074), asukodiµµhippatto, asuko saddh±vimutto, asuko dhamm±nus±r², asuko saddh±nus±r²,asuko s²lav± kaly±ºadhammo, asuko duss²lo p±padhammo’ti. Te tena l±bha½labhanti. Te ta½ l±bha½ labhitv± gathit± ‚ mucchit± ajjhopann± ‚ an±d²navada-ss±vino anissaraºapaññ± paribhuñjanti. Aya½ vuccati, bhikkhave, ±misagaru

  • paris± no saddhammagaru. “Katam± ca, bhikkhave, saddhammagaru paris± no-±misagaru? Idha,bhikkhave, yassa½ paris±ya½ bhikkh³ gih²na½ od±tavasan±na½ sammukh±aññamaññassa vaººa½ na bh±santi– ‘asuko bhikkhu ubhatobh±gavimutto, asukopaññ±vimutto, asuko k±yasakkh², asuko diµµhippatto, asuko saddh±vimutto, asukodhamm±nuss±r², asuko saddh±nus±r², asuko s²lav± kaly±ºadhammo, asukoduss²lo p±padhammo’ti. Te tena l±bha½ labhanti. Te ta½ l±bha½ labhitv± agathit±amucchit± anajjhosann± ±d²navadass±vino nissaraºapaññ± paribhuñjanti. Aya½vuccati, bhikkhave, saddhammagaru paris± no-±misagaru. Im± kho, bhikkhave,dve paris±. Etadagga½, bhikkhave, im±sa½ dvinna½ paris±na½ yadida½ saddha-mmagaru paris± no-±misagar³”ti. 50. “Dvem±, bhikkhave, paris±. Katam± dve? Visam± ca paris± sam± ca paris±.Katam± ca, bhikkhave, visam± paris±? Idha, bhikkhave, yassa½ paris±ya½ adha-mmakamm±ni pavattanti dhammakamm±ni nappavattanti, avinayakamm±ni pava-ttanti vinayakamm±ni nappavattanti, adhammakamm±ni dippanti dhammaka-mm±ni na dippanti, avinayakamm±ni dippanti vinayakamm±ni na dippanti. Aya½vuccati, bhikkhave, visam± paris±. ( ) ‚ “Katam± ca, bhikkhave, sam± paris±? Idha, bhikkhave, yassa½ paris±ya½dhammakamm±ni pavattanti adhammakamm±ni nappavattanti, vinayakamm±nipavattanti avinayakamm±ni nappavattanti, dhammakamm±ni dippanti adhamma-kamm±ni na dippanti, vinayakamm±ni dippanti avinayakamm±ni na dippanti. Aya½vuccati, bhikkhave, sam± (1.0075) paris±. ( ) ‚ im± kho, bhikkhave, dve paris±.Etadagga½, bhikkhave, im±sa½ dvinna½ paris±na½ yadida½ sam± paris±”ti. 51. “Dvem±, bhikkhave, paris±. Katam± dve? Adhammik± ca paris± dhammik±ca paris± …pe… im± kho, bhikkhave, dve paris±. Etadagga½, bhikkhave, im±sa½dvinna½ paris±na½ yadida½ dhammik± paris±”ti. 52. “Dvem±, bhikkhave, paris±. Katam± dve? Adhammav±din² ca paris±dhammav±din² ca paris±. Katam± ca, bhikkhave, adhammav±din² paris±? Idha,bhikkhave, yassa½ paris±ya½ bhikkh³ adhikaraºa½ ±diyanti dhammika½ v±adhammika½ v±. Te ta½ adhikaraºa½ ±diyitv± na ceva aññamañña½ saññ±-penti na ca saññatti½ upagacchanti, na ca nijjh±penti na ca nijjhatti½ upaga-cchanti. Te asaññattibal± anijjhattibal± appaµinissaggamantino tameva adhika-raºa½ th±mas± par±m±s± ‚ abhinivissa voharanti– ‘idameva sacca½ moghama-ññan’ti. Aya½ vuccati, bhikkhave, adhammav±din² paris±. “Katam± ca, bhikkhave, dhammav±din² paris±? Idha, bhikkhave, yassa½ pari-s±ya½ bhikkh³ adhikaraºa½ ±diyanti dhammika½ v± adhammika½ v±. Te ta½adhikaraºa½ ±diyitv± aññamañña½ saññ±penti ceva saññattiñca upagacchanti,nijjh±penti ceva nijjhattiñca upagacchanti. Te saññattibal± nijjhattibal± paµinissa-ggamantino, na tameva adhikaraºa½ th±mas± par±m±s± abhinivissa voharanti–‘idameva sacca½ moghamaññan’ti. Aya½ vuccati, bhikkhave, dhammav±din²paris±. Im± kho, bhikkhave, dve paris±. Etadagga½, bhikkhave, im±sa½ dvinna½paris±na½ yadida½ dhammav±din² paris±”ti.

  • Parisavaggo pañcamo. Tassudd±na½– Utt±n± vagg± aggavat², ariy± kasaµo ca pañcamo; okk±cita-±misañceva, visam± adhamm±dhammiyena c±ti. Paµhamo paºº±sako samatto. 2. Dutiyapaºº±saka½ (6) 1. puggalavaggo 53. “Dveme (1.0076), bhikkhave, puggal± loke uppajjam±n± uppajjanti bahujana-hit±ya bahujanasukh±ya, bahuno janassa atth±ya hit±ya sukh±ya devamanu-ss±na½. Katame dve? Tath±gato ca araha½ samm±sambuddho, r±j± ca cakka-vatt². Ime kho, bhikkhave, dve puggal± loke uppajjam±n± uppajjanti bahujanahi-t±ya bahujanasukh±ya, bahuno janassa atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±nan”-ti. 54. “Dveme, bhikkhave, puggal± loke uppajjam±n±

  • uppajjanti acchariyamanuss±. Katame dve? Tath±gato ca araha½ samm±sa-mbuddho, r±j± ca cakkavatt². Ime kho, bhikkhave, dve puggal± loke uppajjam±n±uppajjanti acchariyamanuss±”ti. 55. “Dvinna½, bhikkhave, puggal±na½ k±lakiriy± bahuno janassa anutapp±hoti. Katamesa½ dvinna½? Tath±gatassa ca arahato samm±sambuddhassa,rañño ca cakkavattissa. Imesa½ kho, bhikkhave, dvinna½ puggal±na½ k±lakiriy±bahuno janassa anutapp± hot²”ti. 56. “Dveme, bhikkhave, th³p±rah±. Katame dve? Tath±gato ca araha½ samm±-sambuddho, r±j± ca cakkavatt². Ime kho, bhikkhave, dve th³p±rah±”ti. 57. “Dveme, bhikkhave, buddh±. Katame dve? Tath±gato ca araha½ samm±sa-mbuddho, paccekabuddho ca. Ime kho, bhikkhave, dve buddh±”ti. 58. “Dveme, bhikkhave, asaniy± phalantiy± na santasanti. Katame dve?Bhikkhu ca kh²º±savo, hatth±j±n²yo ca. Ime kho, bhikkhave, dve asaniy± phala-ntiy± na santasant²”ti. 59. “Dveme, bhikkhave, asaniy± phalantiy± na santasanti. Katame dve?Bhikkhu ca kh²º±savo, ass±j±n²yo ca. Ime kho, bhikkhave, dve asaniy± phalantiy±na santasant²”ti. 60. “Dveme (1.0077), bhikkhave, asaniy± phalantiy± na santasanti. Katame dve?Bhikkhu ca kh²º±savo, s²ho ca migar±j±. Ime kho, bhikkhave, dve asaniy± phala-ntiy± na santasant²”ti. 61. “Dveme, bhikkhave, atthavase sampassam±n± ki½puris± m±nusi½ v±ca½na bh±santi. Katame dve? M± ca mus± bhaºimh±, m± ca para½ abh³tena abbh±-cikkhimh±ti. Ime kho, bhikkhave, dve atthavase sampassam±n± ki½puris±m±nusi½ v±ca½ na bh±sant²”ti. 62. “Dvinna½ dhamm±na½, bhikkhave, atitto appaµiv±no m±tug±mo k±la½karoti. Katamesa½ dvinna½? Methunasam±pattiy± ca vij±yanassa ca. Imesa½kho, bhikkhave, dvinna½ dhamm±na½ atitto appaµiv±no m±tug±mo k±la½ karo-t²”ti. 63. “Asantasanniv±sañca vo, bhikkhave, desess±mi santasanniv±sañca. Ta½suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²”ti. “Eva½, bhante”ti kho tebhikkh³ bhagavato paccassosu½. Bhagav± etadavoca– “Kathañca, bhikkhave, asantasanniv±so hoti, kathañca asanto sannivasanti?Idha, bhikkhave, therassa bhikkhuno eva½ hoti– ‘theropi ma½ na vadeyya, majjhi-mopi ma½ na vadeyya, navopi ma½ na vadeyya; theramp±ha½ na vadeyya½,majjhimamp±ha½ na vadeyya½, navamp±ha½ na vadeyya½. Thero cepi ma½vadeyya ahit±nukamp² ma½ vadeyya no hit±nukamp², noti na½ vadeyya½ vihe-µheyya½ ‚ passampissa nappaµikareyya½. Majjhimo cepi ma½ vadeyya …pe…navo cepi ma½ vadeyya ahit±nukamp² ma½ vadeyya no hit±nukamp², noti na½vadeyya½ viheµheyya½ passampissa nappaµikareyya½’. Majjhimassapibhikkhuno eva½ hoti …pe… navassapi bhikkhuno eva½ hoti– ‘theropi ma½ navadeyya, majjhimopi ma½ na vadeyya, navopi ma½ na vadeyya; theramp±ha½ navadeyya½, majjhimamp±ha½ na vadeyya½, navamp±ha½ na vadeyya½. Thero

  • cepi ma½ vadeyya ahit±nukamp² ma½ vadeyya no hit±nukamp² noti na½vadeyya½ viheµheyya½ passampissa nappaµikareyya½. Majjhimo cepi ma½vadeyya …pe… navo cepi ma½ (1.0078) vadeyya ahit±nukamp² ma½ vadeyya nohit±nukamp², noti na½ vadeyya½ viheµheyya½ passampissa nappaµikareyya½’.Eva½ kho, bhikkhave, asantasanniv±so hoti, evañca asanto sannivasanti. “Kathañca, bhikkhave, santasanniv±so hoti, kathañca santo sannivasanti? Idha,bhikkhave, therassa bhikkhuno eva½ hoti– ‘theropi ma½ vadeyya, majjhimopi ma½vadeyya, navopi ma½ vadeyya; theramp±ha½ vadeyya½, majjhimamp±ha½vadeyya½, navamp±ha½ vadeyya½. Thero cepi ma½ vadeyya hit±nukamp² ma½vadeyya no ahit±nukamp², s±dh³ti na½ vadeyya½ na viheµheyya½ passampissapaµikareyya½. Majjhimo cepi ma½ vadeyya …pe… navo cepi ma½ vadeyya hit±-nukamp² ma½ vadeyya no ahit±nukamp², s±dh³ti na½ vadeyya½ na na½ vihe-µheyya½ passampissa paµikareyya½’. Majjhimassapi bhikkhuno eva½ hoti …pe…navassapi bhikkhuno eva½ hoti– ‘theropi ma½ vadeyya, majjhimopi ma½ vadeyya,navopi ma½ vadeyya; theramp±ha½ vadeyya½, majjhimamp±ha½ vadeyya½,navamp±ha½ vadeyya½. Thero cepi ma½ vadeyya hit±nukamp² ma½ vadeyya noahit±nukamp², s±dh³ti na½ vadeyya½ na na½ viheµheyya½ passampissa paµika-reyya½. Majjhimo cepi ma½ vadeyya …pe… navo cepi ma½ vadeyya hit±nu-kamp² ma½ vadeyya no ahit±nukamp², s±dh³ti na½ vadeyya½ na na½ vihe-µheyya½ passampissa paµikareyya½’. Eva½ kho, bhikkhave, santasanniv±so hoti,evañca santo sannivasant²”ti. 64. “Yasmi½, bhikkhave, adhikaraºe ubhato vac²sa½s±ro diµµhipa¼±so cetaso±gh±to appaccayo anabhiraddhi ajjhatta½ av³pasanta½ hoti, tasmeta½,bhikkhave, adhikaraºe p±µikaªkha½– ‘d²ghatt±ya kharatt±ya v±¼att±ya sa½vatti-ssati, bhikkh³ ca na ph±su½ ‚ viharissanti’. Yasmiñca kho, bhikkhave, adhika-raºe ubhato vac²sa½s±ro diµµhipa¼±so cetaso ±gh±to appaccayo anabhiraddhiajjhatta½ suv³pasanta½ hoti, tasmeta½, bhikkhave, adhikaraºe p±µikaªkha½– ‘nad²ghatt±ya kharatt±ya v±¼att±ya sa½vattissati, bhikkh³ ca ph±su½ viharissant²’”ti. Puggalavaggo paµhamo. (7) 2. sukhavaggo 65. “Dvem±ni (1.0079), bhikkhave, sukh±ni. Katam±ni dve? Gihisukhañcapabbajitasukhañca. Im±ni kho, bhikkhave, dve sukh±ni. Etadagga½, bhikkhave,imesa½ dvinna½ sukh±na½ yadida½ pabbajitasukhan”ti. 66. “Dvem±ni, bhikkhave, sukh±ni. Katam±ni dve? K±masukhañca nekkhamma-sukhañca. Im±ni kho, bhikkhave, dve sukh±ni. Etadagga½, bhikkhave, imesa½dvinna½ sukh±na½ yadida½ nekkhammasukhan”ti. 67. “Dvem±ni, bhikkhave, sukh±ni. Katam±ni dve? Upadhisukhañca nirupadhi-sukhañca. Im±ni kho, bhikkhave, dve sukh±ni. Etadagga½, bhikkhave, imesa½

  • dvinna½ sukh±na½ yadida½ nirupadhisukhan”ti. 68. “Dvem±ni, bhikkhave, sukh±ni. Katam±ni dve? S±savasukhañca an±savasu-khañca. Im±ni kho, bhikkhave, dve sukh±ni. Etadagga½, bhikkhave, imesa½dvinna½ sukh±na½ yadida½ an±savasukhan”ti. 69. “Dvem±ni, bhikkhave, sukh±ni. Katam±ni dve? S±misañca sukha½ nir±mi-sañca sukha½. Im±ni kho, bhikkhave, dve sukh±ni. Etadagga½, bhikkhave,imesa½ dvinna½ sukh±na½ yadida½ nir±misa½ sukhan”ti. 70. “Dvem±ni, bhikkhave, sukh±ni. Katam±ni dve? Ariyasukhañca anariyasu-khañca. Im±ni kho, bhikkhave, dve sukh±ni. Etadagga½, bhikkhave, imesa½dvinna½ sukh±na½ yadida½ ariyasukhan”ti. 71. “Dvem±ni, bhikkhave, sukh±ni. Katam±ni dve? K±yikañca sukha½ cetasi-kañca sukha½. Im±ni kho, bhikkhave, dve sukh±ni. Etadagga½, bhikkhave,imesa½ dvinna½ sukh±na½ yadida½ cetasika½ sukhan”ti. 72. “Dvem±ni, bhikkhave, sukh±ni. Katam±ni dve? Sapp²tikañca sukha½ nipp²ti-kañca sukha½. Im±ni kho, bhikkhave, dve sukh±ni. Etadagga½, bhikkhave,imesa½ dvinna½ sukh±na½ yadida½ nipp²tika½ sukhan”ti. 73. “Dvem±ni, bhikkhave, sukh±ni. Katam±ni dve? S±tasukhañca upekkh±su-khañca. Im±ni kho, bhikkhave, dve sukh±ni. Etadagga½, bhikkhave, imesa½dvinna½ sukh±na½ yadida½ upekkh±sukhan”ti. 74. “Dvem±ni (1.0080), bhikkhave, sukh±ni. Katam±ni dve? Sam±dhisukhañcaasam±dhisukhañca. Im±ni kho, bhikkhave, dve sukh±ni. Etadagga½, bhikkhave,imesa½ dvinna½ sukh±na½ yadida½ sam±dhisukhan”ti. 75. “Dvem±ni, bhikkhave, sukh±ni. Katam±ni dve? Sapp²tik±rammaºañcasukha½ nipp²tik±rammaºañca sukha½. Im±ni kho, bhikkhave, dve sukh±ni. Eta-dagga½, bhikkhave, imesa½ dvinna½ sukh±na½ yadida½ nipp²tik±rammaºa½sukhan”ti. 76. “Dvem±ni, bhikkhave, sukh±ni. Katam±ni dve? S±t±rammaºañca sukha½upekkh±rammaºañca sukha½. Im±ni kho, bhikkhave, dve sukh±ni. Etadagga½,bhikkhave, imesa½ dvinna½ sukh±na½ yadida½ upekkh±rammaºa½ sukhan”ti. 77. “Dvem±ni, bhikkhave, sukh±ni. Katam±ni dve? R³p±rammaºañca sukha½ar³p±rammaºañca sukha½. Im±ni kho, bhikkhave, dve sukh±ni. Etadagga½,bhikkhave, imesa½ dvinna½ sukh±na½ yadida½ ar³p±rammaºa½ sukhan”ti. Sukhavaggo dutiyo. (8) 3. sanimittavaggo 78. “Sanimitt±, bhikkhave, uppajjanti p±pak± akusal± dhamm±, no animitt±.Tasseva nimittassa pah±n± eva½ te p±pak± akusal± dhamm± na hont²”ti. 79. “Sanid±n±, bhikkhave, uppajjanti p±pak± akusal± dhamm±, no anid±n±.Tasseva nid±nassa pah±n± eva½ te p±pak± akusal± dhamm± na hont²”ti.

  • 80. “Sahetuk±, bhikkhave, uppajjanti p±pak± akusal± dhamm±, no ahetuk±.Tasseva hetussa pah±n± eva½ te p±pak± akusal± dhamm± na hont²”ti. 81. “Sasaªkh±r±, bhikkhave, uppajjanti p±pak± akusal± dhamm±, no asaªkh±r±.Tesa½yeva saªkh±r±na½ pah±n± eva½ te p±pak± akusal± dhamm± na hont²”ti. 82. “Sappaccay± (1.0081), bhikkhave, uppajjanti p±pak± akusal± dhamm±, noappaccay±. Tasseva paccayassa pah±n± eva½ te p±pak± akusal± dhamm± nahont²”ti. 83. “Sar³p±, bhikkhave, uppajjanti p±pak± akusal± dhamm±, no ar³p±. Tassevar³passa pah±n± eva½ te p±pak± akusal± dhamm± na hont²”ti. 84. “Savedan±, bhikkhave, uppajjanti p±pak± akusal± dhamm±, no avedan±.Tass±yeva vedan±ya pah±n± eva½ te p±pak± akusal± dhamm± na hont²”ti. 85. “Sasaññ±, bhikkhave, uppajjanti p±pak± akusal± dhamm±, no asaññ±.Tass±yeva saññ±ya pah±n± eva½ te p±pak± akusal± dhamm± na hont²”ti.

  • 86. “Saviññ±º±, bhikkhave, uppajjanti p±pak± akusal± dhamm±, no aviññ±º±.Tasseva viññ±ºassa pah±n± eva½ te p±pak± akusal± dhamm± na hont²”ti. 87. “Saªkhat±rammaº±, bhikkhave, uppajjanti p±pak± akusal± dhamm±, no asa-ªkhat±rammaº±. Tasseva saªkhatassa pah±n± eva½ te p±pak± akusal± dhamm±na hont²”ti. Sanimittavaggo tatiyo. (9) 4. dhammavaggo 88. “Dveme, bhikkhave, dhamm±. Katame dve? Cetovimutti ca paññ±vimutti ca.Ime kho, bhikkhave, dve dhamm±”ti. 89. “Dveme, bhikkhave, dhamm±. Katame dve? Pagg±ho ca avikkhepo ca. Imekho, bhikkhave, dve dhamm±”ti. 90. “Dveme (1.0082), bhikkhave, dhamm±. Katame dve? N±mañca r³pañca.Ime kho, bhikkhave, dve dhamm±”ti. 91. “Dveme, bhikkhave, dhamm±. Katame dve? Vijj± ca vimutti ca. Ime kho,bhikkhave, dve dhamm±”ti. 92. “Dveme, bhikkhave, dhamm±. Katame dve? Bhavadiµµhi ca vibhavadiµµhi ca.Ime kho, bhikkhave, dve dhamm±”ti. 93. “Dveme, bhikkhave, dhamm±. Katame dve? Ahirikañca anottappañca. Imekho, bhikkhave, dve dhamm±”ti. 94. “Dveme, bhikkhave, dhamm±. Katame dve? Hir² ca ottappañca. Ime kho,bhikkhave, dve dhamm±”ti. 95. “Dveme, bhikkhave, dhamm±. Katame dve? Dovacassat± ca p±pamittat± ca.Ime kho, bhikkhave, dve dhamm±”ti. 96. “Dveme, bhikkhave, dhamm±. Katame dve? Sovacassat± ca kaly±ºamittat±ca. Ime kho, bhikkhave, dve dhamm±”ti. 97. “Dveme, bhikkhave, dhamm±. Katame dve? Dh±tukusalat± ca manasik±ra-kusalat± ca. Ime kho, bhikkhave, dve dhamm±”ti. 98. “Dveme, bhikkhave, dhamm±. Katame dve? ¾pattikusalat± ca ±pattivuµµh±-nakusalat± ca. Ime kho, bhikkhave, dve dhamm±”ti. Dhammavaggo catuttho. (10) 5. b±lavaggo 99. “Dveme, bhikkhave, b±l±. Katame dve? Yo ca an±gata½ bh±ra½ vahati, yoca ±gata½ bh±ra½ na vahati. Ime kho, bhikkhave, dve b±l±”ti. 100. “Dveme (1.0083), bhikkhave, paº¹it±. Katame dve? Yo ca an±gata½

  • bh±ra½ na vahati, yo ca ±gata½ bh±ra½ vahati. Ime kho, bhikkhave, dve paº¹it±”-ti. 101. “Dveme, bhikkhave, b±l±. Katame dve? Yo ca akappiye kappiyasaññ², yoca kappiye akappiyasaññ². Ime kho, bhikkhave, dve b±l±”ti. 102. “Dveme, bhikkhave, paº¹it±. Katame dve? Yo ca akappiye akappiyasaññ²,yo ca kappiye kappiyasaññ². Ime kho, bhikkhave, dve paº¹it±”ti. 103. “Dveme, bhikkhave, b±l±. Katame dve? Yo ca an±pattiy± ±pattisaññ², yo ca±pattiy± an±pattisaññ². Ime kho, bhikkhave, dve b±l±”ti. 104. “Dveme, bhikkhave, paº¹it±. Katame dve? Yo ca an±pattiy± an±pattisaññ²,yo ca ±pattiy± ±pattisaññ². Ime kho, bhikkhave, dve paº¹it±”ti. 105. “Dveme, bhikkhave, b±l±. Katame dve? Yo ca adhamme dhammasaññ², yoca dhamme adhammasaññ². Ime kho, bhikkhave, dve b±l±”ti. 106. “Dveme, bhikkhave, paº¹it±. Katame dve? Yo ca dhamme dhammasaññ²,yo ca adhamme adhammasaññ². Ime kho, bhikkhave, dve paº¹it±”ti. 107. “Dveme, bhikkhave, b±l±. Katame dve? Yo ca avinaye vinayasaññ², yo cavinaye avinayasaññ². Ime kho, bhikkhave, dve b±l±”ti. 108. “Dveme, bhikkhave, paº¹it±. Katame dve? Yo ca avinaye avinayasaññ², yoca vinaye vinayasaññ². Ime kho, bhikkhave, dve paº¹it±”ti. 109. “Dvinna½ (1.0084), bhikkhave, ±sav± va¹¹hanti. Katamesa½ dvinna½?Yo ca na kukkucc±yitabba½ kukkucc±yati, yo ca kukkucc±yitabba½ na kukkucc±-yati. Imesa½ kho, bhikkhave, dvinna½ ±sav± va¹¹hant²”ti. 110. “Dvinna½, bhikkhave, ±sav± na va¹¹hanti. Katamesa½ dvinna½? Yo cana kukkucc±yitabba½ na kukkucc±yati, yo ca kukkucc±yitabba½ kukkucc±yati.Imesa½ kho, bhikkhave, dvinna½ ±sav± na va¹¹hant²”ti. 111. “Dvinna½, bhikkhave, ±sav± va¹¹hanti. Katamesa½ dvinna½? Yo ca aka-ppiye kappiyasaññ², yo ca kappiye akappiyasaññ². Imesa½ kho, bhikkhave,dvinna½ ±sav± va¹¹hant²”ti. 112. “Dvinna½, bhikkhave, ±sav± na va¹¹hanti. Katamesa½ dvinna½? Yo caakappiye akappiyasaññ², yo ca kappiye kappiyasaññ². Imesa½ kho, bhikkhave,dvinna½ ±sav± na va¹¹hant²”ti. 113. “Dvinna½, bhikkhave, ±sav± va¹¹hanti. Katamesa½ dvinna½? Yo ca ±pa-ttiy± an±pattisaññ², yo ca an±pattiy± ±pattisaññ². Imesa½ kho, bhikkhave, dvinna½±sav± va¹¹hant²”ti. 114. “Dvinna½, bhikkhave, ±sav± na va¹¹hanti. Katamesa½ dvinna½? Yo ca±pattiy± ±pattisaññ², yo ca an±pattiy± an±pattisaññ². Imesa½ kho, bhikkhave,dvinna½ ±sav± na va¹¹hant²”ti. 115. “Dvinna½, bhikkhave, ±sav± va¹¹hanti. Katamesa½ dvinna½? Yo caadhamme dhammasaññ², yo ca dhamme adhammasaññ². Imesa½ kho, bhikkhave,dvinna½ ±sav± va¹¹hant²”ti. 116. “Dvinna½, bhikkhave, ±sav± na va¹¹hanti. Katamesa½ dvinna½? Yo cadhamme dhammasaññ², yo ca adhamme adhammasaññ². Imesa½ kho, bhikkhave,dvinna½ ±sav± na va¹¹hant²”ti.

  • 117. “Dvinna½ (1.0085), bhikkhave, ±sav± va¹¹hanti. Katamesa½ dvinna½?Yo ca avinaye vinayasaññ², yo ca vinaye avinayasaññ². Imesa½ kho, bhikkhave,dvinna½ ±sav± va¹¹hant²”ti. 118. “Dvinna½, bhikkhave, ±sav± na va¹¹hanti. Katamesa½ dvinna½? Yo caavinaye avinayasaññ², yo ca vinaye vinayasaññ². Imesa½ kho, bhikkhave, dvinna½±sav± na va¹¹hant²”ti. B±lavaggo pañcamo. Dutiyo paºº±sako samatto. 3. Tatiyapaºº±saka½ (11) 1. ±s±duppajahavaggo 119. “Dvem± (1.0086), bhikkhave, ±s± duppajah±. Katam± dve? L±bh±s± caj²vit±s± ca. Im± kho, bhikkhave, dve ±s± duppajah±”ti. 120. “Dveme, bhikkhave, puggal± dullabh± lokasmi½. Katame dve? Yo capubbak±r², yo ca kataññ³ kataved². Ime kho, bhikkhave, dve puggal± dullabh± loka-smin”ti. 121. “Dveme, bhikkhave, puggal± dullabh± lokasmi½. Katame dve? Titto catappet± ca. Ime kho, bhikkhave, dve puggal± dullabh± lokasmin”ti. 122. “Dveme, bhikkhave, puggal± duttappay±. Katame dve? Yo ca laddha½laddha½ nikkhipati, yo ca laddha½ laddha½ vissajjeti. Ime kho, bhikkhave, dvepuggal± duttappay±”ti. 123. “Dveme, bhikkhave, puggal± sutappay±. Katame dve? Yo ca laddha½laddha½ na nikkhipati, yo ca laddha½ laddha½ na vissajjeti. Ime kho, bhikkhave,dve puggal± sutappay±”ti. 124. “Dveme, bhikkhave, paccay± r±gassa upp±d±ya. Katame dve? Subhanimi-ttañca ayoniso ca manasik±ro. Ime kho, bhikkhave, dve paccay± r±gassa upp±d±-y±”ti. 125. “Dveme, bhikkhave, paccay± dosassa upp±d±ya. Katame dve? Paµighani-mittañca ayoniso ca manasik±ro. Ime kho, bhikkhave, dve paccay± dosassa upp±-d±y±”ti. 126. “Dveme, bhikkhave, paccay± micch±diµµhiy± upp±d±ya. Katame dve?Parato ca ghoso ayoniso ca manasik±ro. Ime kho, bhikkhave, dve paccay±micch±diµµhiy± upp±d±y±”ti. 127. “Dveme (1.0087), bhikkhave, paccay± samm±diµµhiy± upp±d±ya. Katamedve? Parato ca ghoso, yoniso ca manasik±ro. Ime kho, bhikkhave, dve paccay±

  • samm±diµµhiy± upp±d±y±”ti. 128. “Dvem±, bhikkhave, ±pattiyo. Katam± dve? Lahuk± ca ±patti, garuk± ca±patti. Im± kho, bhikkhave, dve ±pattiyo”ti. 129. “Dvem±, bhikkhave, ±pattiyo. Katam± dve? Duµµhull± ca ±patti, aduµµhull±ca ±patti. Im± kho, bhikkhave, dve ±pattiyo”ti. 130. “Dvem±, bhikkhave, ±pattiyo. Katam± dve? S±vases± ca ±patti, anavases±ca ±patti. Im± kho, bhikkhave, dve ±pattiyo”ti. ¾s±duppajahavaggo paµhamo. (12) 2. ±y±canavaggo 131. “Saddho, bhikkhave, bhikkhu eva½ samm± ±y±cam±no ±y±ceyya– ‘t±disohomi y±dis± s±riputtamoggall±n±’ti. Es±, bhikkhave, tul± eta½ pam±ºa½ mamas±vak±na½ bhikkh³na½ yadida½ s±riputtamoggall±n±”ti.

  • 132. “Saddh±, bhikkhave, bhikkhun² eva½ samm± ±y±cam±n± ±y±ceyya–‘t±dis² homi y±dis² khem± ca bhikkhun² uppalavaºº± c±’ti. Es±, bhikkhave, tul±eta½ pam±ºa½ mama s±vik±na½ bhikkhun²na½ yadida½ khem± ca bhikkhun²uppalavaºº± c±”ti. 133. “Saddho, bhikkhave, up±sako eva½ samm± ±y±cam±no ±y±ceyya– ‘t±disohomi y±diso citto ca gahapati hatthako ca ±¼avako’ti. Es±, bhikkhave, tul± eta½pam±ºa½ mama s±vak±na½ up±sak±na½ yadida½ citto ca gahapati hatthako ca±¼avako”ti. 134. “Saddh± (1.0088), bhikkhave, up±sik± eva½ samm± ±y±cam±n± ±y±ceyya–‘t±dis² homi y±dis² khujjuttar± ca up±sik± ve¼ukaº¹akiy± ‚ ca nandam±t±’ti. Es±,bhikkhave, tul± eta½ pam±ºa½ mama s±vik±na½ up±sik±na½ yadida½ khujju-ttar± ca up±sik± ve¼ukaº¹akiy± ca nandam±t±”ti. 135. “Dv²hi, bhikkhave, dhammehi samann±gato b±lo abyatto asappurisokhata½ upahata½ att±na½ pariharati, s±vajjo ca hoti s±nuvajjo ca viññ³na½,bahuñca apuñña½ pasavati. Katamehi dv²hi? Ananuvicca apariyog±hetv± avaºº±-rahassa vaººa½ bh±sati, ananuvicca apariyog±hetv± vaºº±rahassa avaººa½bh±sati. Imehi kho, bhikkhave, dv²hi dhammehi samann±gato b±lo abyatto asappu-riso khata½ upahata½ att±na½ pariharati, s±vajjo ca hoti s±nuvajjo ca viññ³na½,bahuñca apuñña½ pasavat²ti. “Dv²hi, bhikkhave, dhammehi samann±gato paº¹ito viyatto sappuriso akkhata½anupahata½ att±na½ pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo ca viññ³na½,bahuñca puñña½ pasavati. Katamehi dv²hi? Anuvicca pariyog±hetv± avaºº±ra-hassa avaººa½ bh±sati, anuvicca pariyog±hetv± vaºº±rahassa vaººa½ bh±sati.Imehi kho, bhikkhave, dv²hi dhammehi samann±gato paº¹ito viyatto sappurisoakkhata½ anupahata½ att±na½ pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo caviññ³na½, bahuñca puñña½ pasavat²”ti. 136. “Dv²hi, bhikkhave, dhammehi samann±gato b±lo abyatto asappurisokhata½ upahata½ att±na½ pariharati, s±vajjo ca hoti s±nuvajjo ca viññ³na½,bahuñca apuñña½ pasavati. Katamehi dv²hi? Ananuvicca apariyog±hetv± appas±-dan²ye µh±ne pas±da½ upada½seti, ananuvicca apariyog±hetv± pas±dan²yeµh±ne appas±da½ upada½seti. Imehi kho, bhikkhave, dv²hi dhammehi samann±-gato b±lo abyatto asappuriso khata½ upahata½ att±na½ pariharati, s±vajjo cahoti s±nuvajjo ca viññ³na½, bahuñca apuñña½ pasavat²ti. “Dv²hi (1.0089), bhikkhave, dhammehi samann±gato paº¹ito viyatto sappurisoakkhata½ anupahata½ att±na½ pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo caviññ³na½, bahuñca puñña½ pasavati. Katamehi dv²hi? Anuvicca pariyog±hetv±appas±dan²ye µh±ne appas±da½ upada½seti, anuvicca pariyog±hetv± pas±da-n²ye µh±ne pas±da½ upada½seti. Imehi kho, bhikkhave, dv²hi dhammehi samann±-gato paº¹ito viyatto sappuriso akkhata½ anupahata½ att±na½ pariharati, anavajjoca hoti ananuvajjo ca viññ³na½, bahuñca puñña½ pasavat²”ti. 137. “Dv²su, bhikkhave, micch±paµipajjam±no b±lo abyatto asappuriso khata½upahata½ att±na½ pariharati, s±vajjo ca hoti s±nuvajjo ca viññ³na½, bahuñca

  • apuñña½ pasavati. Katamesu dv²su? M±tari ca pitari ca. Imesu kho, bhikkhave,dv²su micch±paµipajjam±no b±lo abyatto asappuriso khata½ upahata½ att±na½pariharati, s±vajjo ca hoti s±nuvajjo ca viññ³na½, bahuñca apuñña½ pasavat²ti. “Dv²su, bhikkhave, samm±paµipajjam±no paº¹ito viyatto sappuriso akkhata½anupahata½ att±na½ pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo ca viññ³na½,bahuñca puñña½ pasavati. Katamesu dv²su? M±tari ca pitari ca. Imesu kho,bhikkhave, dv²su samm±paµipajjam±no paº¹ito viyatto sappuriso akkhata½ anupa-hata½ att±na½ pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo ca viññ³na½, bahuñcapuñña½ pasavat²”ti. 138. “Dv²su, bhikkhave, micch±paµipajjam±no b±lo abyatto asappuriso khata½upahata½ att±na½ pariharati, s±vajjo ca hoti s±nuvajjo ca viññ³na½, bahuñcaapuñña½ pasavati. Katamesu dv²su? Tath±gate ca tath±gatas±vake ca. Imesukho, bhikkhave, micch±paµipajjam±no b±lo abyatto asappuriso khata½ upahata½att±na½ pariharati, s±vajjo ca hoti s±nuvajjo ca viññ³na½, bahuñca apuñña½pasavat²ti. “Dv²su, bhikkhave, samm±paµipajjam±no paº¹ito viyatto sappuriso akkhata½anupahata½ att±na½ pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo ca viññ³na½,bahuñca puñña½ pasavati. Katamesu dv²su? Tath±gate ca tath±gatas±vake (1.0090ca. Imesu kho, bhikkhave, dv²su samm±paµipajjam±no paº¹ito viyatto sappurisoakkhata½ anupahata½ att±na½ pariharati, anavajjo ca hoti ananuvajjo caviññ³na½, bahuñca puñña½ pasavat²”ti. 139. “Dveme, bhikkhave, dhamm±. Katame dve? Sacittavod±nañca na ca kiñciloke up±diyati. Ime kho, bhikkhave, dve dhamm±”ti. 140. “Dveme, bhikkhave, dhamm±. Katame dve? Kodho ca upan±ho ca. Imekho, bhikkhave, dve dhamm±”ti. 141. “Dveme, bhikkhave, dhamm±. Katame dve? Kodhavinayo ca upan±havi-nayo ca. Ime kho, bhikkhave, dve dhamm±”ti. ¾y±canavaggo dutiyo. (13) 3. d±navaggo 142. “Dvem±ni, bhikkhave, d±n±ni. Katam±ni dve? ¾misad±nañca dhammad±-nañca. Im±ni kho, bhikkhave, dve d±n±ni. Etadagga½, bhikkhave, imesa½dvinna½ d±n±na½ yadida½ dhammad±nan”ti. 143. “Dveme, bhikkhave, y±g±. Katame dve? ¾misay±go ca dhammay±go ca.Ime kho, bhikkhave, dve y±g±. Etadagga½, bhikkhave, imesa½ dvinna½ y±g±na½yadida½ dhammay±go”ti. 144. “Dveme, bhikkhave, c±g±. Katame dve? ¾misac±go ca dhammac±go ca.Ime kho, bhikkhave, dve c±g±. Etadagga½, bhikkhave, imesa½ dvinna½ c±g±na½yadida½ dhammac±go”ti.

  • 145. “Dveme, bhikkhave, paricc±g±. Katame dve? ¾misaparicc±go ca dhamma-paricc±go ca. Ime kho, bhikkhave, dve paricc±g±. Etadagga½, bhikkhave, imesa½dvinna½ paricc±g±na½ yadida½ dhammaparicc±go”ti. 146. “Dveme (1.0091), bhikkhave, bhog±. Katame dve? ¾misabhogo cadhammabhogo ca. Ime kho, bhikkhave, dve bhog±. Etadagga½, bhikkhave,imesa½ dvinna½ bhog±na½ yadida½ dhammabhogo”ti. 147. “Dveme, bhikkhave, sambhog±. Katame dve? ¾misasambhogo cadhammasambhogo ca. Ime kho, bhikkhave, dve sambhog±. Etadagga½,bhikkhave, imesa½ dvinna½ sambhog±na½ yadida½ dhammasambhogo”ti. 148. “Dveme, bhikkhave, sa½vibh±g±. Katame dve? ¾misasa½vibh±go cadhammasa½vibh±go ca. Ime kho, bhikkhave, dve sa½vibh±g±. Etadagga½,bhikkhave, imesa½ dvinna½ sa½vibh±g±na½ yadida½ dhammasa½vibh±go”ti. 149. “Dveme, bhikkhave, saªgah±. Katame dve? ¾misasaªgaho ca dhammasa-ªgaho ca. Ime kho, bhikkhave, dve saªgah±. Etadagga½, bhikkhave, imesa½dvinna½ saªgah±na½ yadida½ dhammasaªgaho”ti. 150. “Dveme, bhikkhave, anuggah±. Katame dve? ¾mis±nuggaho ca dhamm±-nuggaho ca. Ime kho, bhikkhave, dve anuggah±. Etadagga½, bhikkhave, imesa½dvinna½ anuggah±na½ yadida½ dhamm±nuggaho”ti. 151. “Dvem±, bhikkhave, anukamp±. Katam± dve? ¾mis±nukamp± ca dhamm±-nukamp± ca. Im± kho, bhikkhave, dve anukamp±. Etadagga½, bhikkhave, im±sa½dvinna½ anukamp±na½ yadida½ dhamm±nukamp±”ti. D±navaggo tatiyo. (14) 4. santh±ravaggo 152. “Dveme (1.0092), bhikkhave, santh±r± ‚. Katame dve? ¾misasanth±ro cadhammasanth±ro ca. Ime kho, bhikkhave, dve santh±r±. Etadagga½, bhikkhave,imesa½ dvinna½ santh±r±na½ yadida½ dhammasanth±ro”ti. 153. “Dveme, bhikkhave, paµisanth±r± ‚. Katame dve? ¾misapaµisanth±ro cadhammapaµisanth±ro ca. Ime kho, bhikkhave, dve paµisanth±r±. Etadagga½,bhikkhave, imesa½ dvinna½ paµisanth±r±na½ yadida½ dhammapaµisanth±ro”ti. 154. “Dvem±, bhikkhave, esan±. Katam± dve? ¾misesan± ca dhammesan± ca.Im± kho, bhikkhave, dve esan±. Etadagga½, bhikkhave, im±sa½ dvinna½ esa-n±na½ yadida½ dhammesan±”ti. 155. “Dvem±, bhikkhave, pariyesan±. Katam± dve? ¾misapariyesan± cadhammapariyesan± ca. Im± kho, bhikkhave, dve pariyesan±. Etadagga½,bhikkhave, im±sa½ dvinna½ pariyesan±na½ yadida½ dhammapariyesan±”ti. 156. “Dvem±, bhikkhave, pariyeµµhiyo. Katam± dve? ¾misapariyeµµhi cadhammapariyeµµhi ca. Im± kho, bhikkhave, dve pariyeµµhiyo. Etadagga½,bhikkhave, im±sa½ dvinna½ pariyeµµh²na½ yadida½ dhammapariyeµµh²”ti.

  • 157. “Dvem±, bhikkhave, p³j±. Katam± dve? ¾misap³j± ca dhammap³j± ca.Im± kho bhikkhave, dve p³j±. Etadagga½, bhikkhave, im±sa½ dvinna½ p³j±na½yadida½ dhammap³j±”ti. 158. “Dvem±ni, bhikkhave, ±titheyy±ni. Katam±ni dve? ¾mis±titheyyañcadhamm±titheyyañca. Im±ni kho, bhikkhave, dve ±titheyy±ni. Etadagga½,bhikkhave, imesa½ dvinna½ ±titheyy±na½ yadida½ dhamm±titheyyan”ti. 159. “Dvem±, bhikkhave, iddhiyo. Katam± dve? ¾misiddhi ca dhammiddhi ca.Im± kho, bhikkhave, dve iddhiyo. Etadagga½, bhikkhave, im±sa½ dvinna½iddh²na½ yadida½ dhammiddh²”ti. 160. “Dvem±, bhikkhave, vuddhiyo. Katam± dve? ¾misavuddhi ca dhamma-vuddhi ca. Im± kho, bhikkhave, dve vuddhiyo. Etadagga½, bhikkhave, im±sa½dvinna½ vuddh²na½ yadida½ dhammavuddh²”ti. 161. “Dvem±ni (1.0093), bhikkhave, ratan±ni. Katam±ni dve? ¾misaratanañcadhammaratanañca. Im±ni kho, bhikkhave, dve ratan±ni. Etadagga½, bhikkhave,imesa½ dvinna½ ratan±na½ yadida½ dhammaratanan”ti.

  • 162. “Dveme, bhikkhave, sannicay±. Katame dve? ¾misasannicayo ca dhamma-sannicayo ca. Ime kho, bhikkhave, dve sannicay±. Etadagga½, bhikkhave, imesa½dvinna½ sannicay±na½ yadida½ dhammasannicayo”ti. 163. “Dvem±ni, bhikkhave, vepull±ni. Katam±ni dve? ¾misavepullañca dhamma-vepullañca. Im±ni kho, bhikkhave, dve vepull±ni. Etadagga½, bhikkhave, imesa½dvinna½ vepull±na½ yad